Maksuamet: meile on teada, kes ümbrikupalka maksab

Meile on enam-vähem teada, kes ümbrikupalka maksab, ütles Maksuameti peadirektor Aivar Sõerd täna ametiühingute korraldatud ümarlaual.

Sõerdi sõnul on probleemiks juriidiliste tõendite kogumine ja vormistamine ning kohtule esitamine. ?Mõnikord jääb ümbrikupalk tõendamata, aga avastatakse ja tõendatakse hoopis käibemaksupettus,? ütles Sõerd.

Maksuamet saab informatsiooni ümbrikupalkade kohta tööinspektsioonilt, ametiühingutelt ja politseilt. Samuti analüüsitakse inimeste otseseid kaebusi ja meedias avaldatut.

Töötajate tunnistused on maksuametile oluliseks tõendusmaterjaliks. Järgmise aasta juulist alates vabastab seadus ümbrikupalgast teatava töötaja vastutusest. Ka praegu on maksuamet praktikas kohaldanud sanktsioone tööandja suhtes, märkis Sõerd.

Saadud info põhjal filtreerib maksuamet välja need äriühingud, kus on suuremad anomaaliad. Paraku on kohtusse jõudnud suhteliselt vähe juhtumeid, tõdes maksuameti peadirektor.

Sõerdi sõnul on maksuamet ümbrikupalkadega tõsisemalt tegelema hakanud alles kahel viimasel aastal. Eeldusteks on isikustatud sotsiaalmaksu andmebaas, täiustatud revisjonimetoodika ja revidentide väljaõpe.

Tuvastatud rikkumiste puhul on kasutatud erinevaid skeeme, tutvustas Sõerd. Üks firma maksis töötajatele offshore-firma kaudu palka, mis oli vormistatud laenuna, töötajate küsitlemisel tunnistasid osad skeemi üles. Samuti on vormistatud kahed töölepingud, kus palgatingimused erinevalt sätestatud.