Kolmapäeval alustas riigikogu uue õppetoetuste seaduse menetlemist, mille vastuvõtmisel kaob 2002.?2003. õppeaastast senine madalaprotsendiline riigi poolt garanteeritud õppelaen. Senisest suurema vastutuse peavad pangad endale võtma. ?Nemad seal arutavad, aga meiega ei räägi keegi,? ütles Ühispanga eralaenude arendusjuht Triin Messimas. ?Isegi kirjale ei ole vastatud, rääkimata ümarlauast.?

Seadus näeb ette, et riik garanteerib vaid laenu põhiosa tagasimaksmise ja mitte intressi. Pangad hakkavad tegelema laenu väljanõudmisega ja kohtus käima. Õppelaenu hakkab andma avalikul konkursil madalamat intressi pakkunud pank.

Edaspidi saab õppelaenu vaid kommertstingimustel. ?Tegemist on suhteliselt suure riskiga laenutootega. Keeruline on hinnata laenuvõtja tulevast võimekust tööd saada,? ütles Anu Vaino Hansapanga eralaenutoodete arendusjuht.

Triin Messimase sõnul jääb laenuprotsent tõenäoliselt eluasemelaenu ja tarbimislaenu vahepeale. ?Neid kliente ei saa võrrelda eluasemelaenu võtjatega,? ütles Messimas. Ühispanga hinnangul toimub Eestis praegu kõrgharidusega inimeste ületootmine. Ühispanga käesoleval aastal korraldatud uuring näitab, et ainult 17 praegustest õppelaenu saajatest oleksid võimelised leidma laenu saamiseks vajalikud kaks vähemalt 4000kroonise kuu sissetulekuga käendajat või panema panti kinnisvara.

Laenusaajate hulga vähenemist on ette näinud ka riik ja uus õppetoetuste seadus kindlustab igale õppurile 1500kroonise sissetuleku kuus.

Autor: ÄP