Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kaupmehed tunnetavad klientide ostujõu kasvu

    Eesseisva jõulumüügi abil võivad statistilised näitajad veelgi parandada.
    Kui veel kolme kuu eest pidasid küsitletud jaekaubanduse kasvunumbrit kommenteerides peamiseks põhjuseks struktuurimuudatusi kaubanduses, siis praegu peeti mainimisväärseks ka elanike ostujõu kasvu. See ühtib ka statistikaameti hinnanguga kaupluste läbimüügi tõusu kohta, amet viitab samuti asjaolule, et keskmise palga kasv ületas kaupade hinnatõusu.
    Statistikaameti eilsel teatel suurenes tänavu kolmandas kvartalis kaupade jaemüük võrreldes sama ajavahemikuga mullu püsivhindades 13 protsenti 7,03 miljardi kroonini. Jaekaubanduse käibest 40 protsenti andsid toidukauplused, mille müük eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes kasvas viiendiku võrra.
    Statistilise üldnäitajaga langeb täpselt kokku Eesti suurima kaubandusgrupi ETK tulemus ? tänavune üheksa kuu käive ulatus 2,73 miljardi kroonini, mis on viiendiku võrra suurem kui mullu samal perioodil. ?Kasv on seotud ikkagi ostujõu kasvuga ning samuti muutustega kaubanduses,? tõdes ETK turundusdirektor Kristjan Maaroos.
    Aasta viimased kuud kui ?kaupmeeste kuldaeg? tõotavad vähemalt toidukaupade müüjatele Maaroosi hinnangul veelgi paremaid tulemusi, samas ei täpsusta ta ETK müügiprognoose.
    Kaubanduses seni paljuski kontrollimata ning statistiliselt haaramata turukaubanduse kahjuks toimuvate muudatuste ilmekamaks näiteks võiks pidada Kadaka turu muundumist nimekate rentnikega ? Prisma, Sportland ? kaubanduskeskuseks. Seda meelt on ka Kadaka turu ja kaubanduskeskuse omaniku ASi Combinent juhatuse esimees Aivar Leinemann.
    ?Plaanime vähendada turu osa ja suurendada kaubanduskeskust,? lausus Leinemann, viidates turul käijate arvu langusele. ?Inimeste elatustase on tõusnud ning ostujõud suurenenud ? seda näitab ka uute kaubanduskeskuste kerkimine.? Leinemann ei jaga arvamust selle kohta, et siinsed jaekaubandusettevõtted tegutseks tänavu suure miinusega tuleviku turupositsiooni nimel.
    Muutumine tavaliseks kaubanduskeskuseks vähendab tõenäoliselt Kadaka turu atraktiivust praeguste põhiklientide ? soomlaste ? silmis, samas on keskusel soodne asukoht, haaramaks Mustamäe piirkonnast potentsiaalseid kliente. Combinentile endale keskuse haldajana oleks Leinemanni sõnul küll majanduslikus mõttes kasulikum palju väikeseid rentnikke, kuid samas on suurematega lihtsam tegutseda.
    Rocca al Mare Kaubanduskeskuse tegevdirektori Jaanus Saarlaidi sõnul saab ta kaubanduse seisu hinnata rentnike rahulolu järgi ning praegu tundub, et kellelgi ei lähe halvasti. Samuti tõotab head tulemust aasta lõpp: ?Alates novembrist on kogu aeg tõusnud külastajate arv ning praegune trend on ülespoole.? Kaubanduskeskuse külastajate arvu Saarlaid täpsustada ei soovinud.
    Hooajast sõltuvalt on praegu tippaeg toidukaupluste kõrval ka sporditarvete müüjatel, detsember on aasta parimaks kuuks koduelektroonika müüjail. ?Tavaliselt riputakse elektroonikaäris aasta esimesed üheksa kuud nulli piiri peal, kasum tuleb viimase kolme kuuga,? ütles Eesti suurima kodumasinaid müüva jaeketi PlussMiinus Elektroonika tegevdirektor Jaan Koppel.
    Jaekaubandusnäitajate üldist tõusu samas Koppeli sõnul koduelektroonika turul välja lugeda ei saa. Ta lisas, et ostjad on suundunud odavamatele toodetele, eelistades hinda kvaliteedile. ?Pesumasinaid on näiteks müüdud 20 protsenti rohkem, kuid rahaline maht on jäänud samaks,? rääkis Koppel.
    Statistikaameti andmeil müüsid hulgikaubabaasid tänavu kolmandas kvartalis kaupa 16 miljardi krooni eest. Kaupade hulgimüük jooksevhindades suurenes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kaks protsenti. Enim suurenes mootorsõidukite, nende varuosade ja mootorikütuse hulgimüük.
    Majutusteenuste müük püsivhindades suurenes eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes 20 protsenti. Näitaja tõusu taga on uute hotellide avamine Tallinnas ja Pärnus ning välisturistide jätkuv huvi Eesti vastu.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Teflonametnik, kel jäigi vastutus võtmata
Ain Valdmanni laadsete ametnike järgi paistab välja, et linnavõimu juures on midagi hämarat. Ärme unusta seda ka nüüd, mil konkreetselt tema töölt lahkub, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ain Valdmanni laadsete ametnike järgi paistab välja, et linnavõimu juures on midagi hämarat. Ärme unusta seda ka nüüd, mil konkreetselt tema töölt lahkub, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kolmapäeval otsis USA aktsiaturg suunda, nafta hind langes
Kolmapäeval kõikus USA aktsiaturg plussi ja miinuse vahel ning päev lõpetati väikeses miinuses, kui investorid ootasid järgmisi märke majanduse suundumusest ning keskpankade juhid rääkisid inflatsiooniga võitlemisest.
Kolmapäeval kõikus USA aktsiaturg plussi ja miinuse vahel ning päev lõpetati väikeses miinuses, kui investorid ootasid järgmisi märke majanduse suundumusest ning keskpankade juhid rääkisid inflatsiooniga võitlemisest.
Tallinna kommunaalameti igavene juht paneb ameti maha
Linnasüsteemis 46 aastat töötanud, neist 25 aastat Tallinna keskkonna- ja kommunaalametit juhtinud Ain Valdmann teatas, et paneb alates 1. oktoobrist ameti maha.
Linnasüsteemis 46 aastat töötanud, neist 25 aastat Tallinna keskkonna- ja kommunaalametit juhtinud Ain Valdmann teatas, et paneb alates 1. oktoobrist ameti maha.
Raadiohommikus: autode hinnaralli jätkub, kuid asi pole tarnetes
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis on põnevat kuulamist kõigile neile, keda huvitavad autode hinnatõusu põhjused ja väljavaated.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis on põnevat kuulamist kõigile neile, keda huvitavad autode hinnatõusu põhjused ja väljavaated.
Vanemahüvitise lõhe oli läbi aastate väikseim
Statistikaameti andmetel oli keskmine vanemahüvitise suurus eelmisel aastal naistel 1205 eurot ning meestel 1463 eurot kuus. Kokku sai eelmisel aastal vanemahüvitist 38 882 eestlast, kellest kolmandik olid mehed.
Statistikaameti andmetel oli keskmine vanemahüvitise suurus eelmisel aastal naistel 1205 eurot ning meestel 1463 eurot kuus. Kokku sai eelmisel aastal vanemahüvitist 38 882 eestlast, kellest kolmandik olid mehed.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.