Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Majandusliku mõtte minetanud poliiterastamine

    Pinged Narva Elektrijaamade erastamise ümber on haripunktis. Viimased tilgad õli valas tulle NRG presidendi Dave Petersoni ähvardus, et kui elektrijaamu NRG-le ei müüda, ei saa Eesti Euroopa Liitu. Asjad liiguvad sinnapoole, et NRG tehingu katkijäämine on enam kui tõenäoline.
    Äripäeva arvates teeksid Eesti riik ja Eesti Energia õigesti, kui NRG-le head aega ütleksid.
    NRG aktsiad on nii otseses kui ka kaudses tähenduses kõvasti langenud. Otseses ? mais maksis NRG aktsia veel 36 dollarit, üleeile 12.50. Kaudses ? erastamistehing, millel veel aasta-kaks tagasi oli majanduslik sisu, on selle tänaseks minetanud. Kaubeldes endale välja niivõrd soodsad erastamistingimused ja garantiid, on NRG Eestile n-ö mütsi pähe tõmmanud.
    Seega, kui elektrijaamade müümisel NRG-le ei ole enam majanduslikku mõtet, pole mõtet ka poliiterastamisel ? NRG-tehingu lõpuleviimisel ? lihtsalt sellepärast, et praegune võimukoalitsioon nii otsustas ja nende võimuloleku ajal peab müük toimuma. Pealegi on praegune valitsus kohe vahetumas, mis võtab asjalt ka poliitilise mõtte.
    On väidetud, et NRG-tehingu luhtumine annab väga halva signaali välismaailmale. Kokkulepete rikkumine seda muidugi on. Ent Dave Petersoni ähvardust ei kipuks küll kuidagi tõsiselt võtma. Protektsionistlik EL võib isegi kergendatult hingata, et konkurendi USA investeeringu asemele on võimalik nüüd omi pakkuda. Eesti pääs NATOsse, mida peaminister Mart Laar sidus NRG tehinguga? Toimetus ei usu, et need kaks asja üksteist mõjutaks. NATO-l on siiski teised eesmärgid.
    NRGga hüvastijätmine võib anda välismaailmale hoopis sellise signaali, et Eestisse ei tasu mütsiga lööma tulla, Eesti ei lase ennast lolliks teha ega müü oma infrastruktuuriettevõtteid võileivahinna eest ja mõttetute garantiidega.
    Tehingu luhtumine NRGga ei tähenda seda, et elektrijaamad sootuks erastamata peaks jääma. Ei, aeg tuleb maha võtta ja asuda uuesti investori otsinguile. Toimetus ei eita, et elektrijaamad vajavad investeeringuid, mida riigi või Eesti Energia rahakott üksi ei jaksa kanda (energiaplokkide renoveerimine, tootmise vastavusse viimine keskkonnanõuetega). Ent naasta tuleb kunagise erastamisskeemi juurde ehk esmalt jagada praegune Eesti Energia kolme iseseisvasse ossa: tootmine, põhivõrgud ehk kõrgepinge ülekanne ja jaotusvõrgud.
    Seejärel saab asuda neid erastama ja strateegilisi investoreid kaasama. Tekivad mõjukad huvigrupid eri osade omanike näol. Ja Eesti Energia ei saa jõupositsioonilt dikteerida elektri hinda. Kolmeks osaks jagamine lihtsustab oluliselt tööd ka energiaturu inspektsioonil, kellel on võimalik kontrollida elektri hindu tootmisest kõrgepingevõrku müümisel ja sealt omakorda jaotusvõrku müümisel. Seega võidaks ka elektritarbija.
    Nii soovitabki toimetus valitsusel praegune poliiterastamine lõpetada, järele mõelda ja alustada uut, energiasüsteemi majandusliku sisuga erastamist.
  • Hetkel kuum
Andi Pleskovski: tänavuse aasta hea ja halb stsenaarium büroopindade turul
Sel aastal on büroopindade turul kõige tõenäolisemad kaks stsenaariumi, millede puhul oleneb realiseerumine eelkõige arengutest majanduses, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Sel aastal on büroopindade turul kõige tõenäolisemad kaks stsenaariumi, millede puhul oleneb realiseerumine eelkõige arengutest majanduses, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Apple andis investoritele külma duši Suurim langus kuue aasta jooksul
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Balti börsiindeks pani tõusunädalale punase punkti
Tõusumeeleolus kulgenud nädala lõpetas Balti koondindeks Baltic Benchmark siiski miinuses, taandudes keskmisest suurema käibega päeval 0,21%.
Tõusumeeleolus kulgenud nädala lõpetas Balti koondindeks Baltic Benchmark siiski miinuses, taandudes keskmisest suurema käibega päeval 0,21%.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Raadiohommikus teeme selgeks lennunduse hetkeseisu
Äripäeva raadionädala esimeses hommikuprogrammis süveneme reisilennunduse probleemidesse ning uurime, milline on eesti lennureisija lootus paremateks ühendusteks.
Äripäeva raadionädala esimeses hommikuprogrammis süveneme reisilennunduse probleemidesse ning uurime, milline on eesti lennureisija lootus paremateks ühendusteks.

Olulisemad uudised

Rootsit tabanud pankrotilaine räsib enim ehitust
Rootsi pankrottide arv tõusis jaanuaris vähemalt kümne aasta suurimaks, pankrotistujatest viiendik on ehitusettevõtted, kirjutab Bloomberg.
Rootsi pankrottide arv tõusis jaanuaris vähemalt kümne aasta suurimaks, pankrotistujatest viiendik on ehitusettevõtted, kirjutab Bloomberg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.