• OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 2250,84%40 487,39
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,16
  • OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 2250,84%40 487,39
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,16
  • 20.12.01, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Majandusliku mõtte minetanud poliiterastamine

Pinged Narva Elektrijaamade erastamise ümber on haripunktis. Viimased tilgad õli valas tulle NRG presidendi Dave Petersoni ähvardus, et kui elektrijaamu NRG-le ei müüda, ei saa Eesti Euroopa Liitu. Asjad liiguvad sinnapoole, et NRG tehingu katkijäämine on enam kui tõenäoline.
Äripäeva arvates teeksid Eesti riik ja Eesti Energia õigesti, kui NRG-le head aega ütleksid.
NRG aktsiad on nii otseses kui ka kaudses tähenduses kõvasti langenud. Otseses ? mais maksis NRG aktsia veel 36 dollarit, üleeile 12.50. Kaudses ? erastamistehing, millel veel aasta-kaks tagasi oli majanduslik sisu, on selle tänaseks minetanud. Kaubeldes endale välja niivõrd soodsad erastamistingimused ja garantiid, on NRG Eestile n-ö mütsi pähe tõmmanud.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Seega, kui elektrijaamade müümisel NRG-le ei ole enam majanduslikku mõtet, pole mõtet ka poliiterastamisel ? NRG-tehingu lõpuleviimisel ? lihtsalt sellepärast, et praegune võimukoalitsioon nii otsustas ja nende võimuloleku ajal peab müük toimuma. Pealegi on praegune valitsus kohe vahetumas, mis võtab asjalt ka poliitilise mõtte.
On väidetud, et NRG-tehingu luhtumine annab väga halva signaali välismaailmale. Kokkulepete rikkumine seda muidugi on. Ent Dave Petersoni ähvardust ei kipuks küll kuidagi tõsiselt võtma. Protektsionistlik EL võib isegi kergendatult hingata, et konkurendi USA investeeringu asemele on võimalik nüüd omi pakkuda. Eesti pääs NATOsse, mida peaminister Mart Laar sidus NRG tehinguga? Toimetus ei usu, et need kaks asja üksteist mõjutaks. NATO-l on siiski teised eesmärgid.
NRGga hüvastijätmine võib anda välismaailmale hoopis sellise signaali, et Eestisse ei tasu mütsiga lööma tulla, Eesti ei lase ennast lolliks teha ega müü oma infrastruktuuriettevõtteid võileivahinna eest ja mõttetute garantiidega.
Tehingu luhtumine NRGga ei tähenda seda, et elektrijaamad sootuks erastamata peaks jääma. Ei, aeg tuleb maha võtta ja asuda uuesti investori otsinguile. Toimetus ei eita, et elektrijaamad vajavad investeeringuid, mida riigi või Eesti Energia rahakott üksi ei jaksa kanda (energiaplokkide renoveerimine, tootmise vastavusse viimine keskkonnanõuetega). Ent naasta tuleb kunagise erastamisskeemi juurde ehk esmalt jagada praegune Eesti Energia kolme iseseisvasse ossa: tootmine, põhivõrgud ehk kõrgepinge ülekanne ja jaotusvõrgud.
Seejärel saab asuda neid erastama ja strateegilisi investoreid kaasama. Tekivad mõjukad huvigrupid eri osade omanike näol. Ja Eesti Energia ei saa jõupositsioonilt dikteerida elektri hinda. Kolmeks osaks jagamine lihtsustab oluliselt tööd ka energiaturu inspektsioonil, kellel on võimalik kontrollida elektri hindu tootmisest kõrgepingevõrku müümisel ja sealt omakorda jaotusvõrku müümisel. Seega võidaks ka elektritarbija.
Nii soovitabki toimetus valitsusel praegune poliiterastamine lõpetada, järele mõelda ja alustada uut, energiasüsteemi majandusliku sisuga erastamist.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 16 p 6 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele