• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Äripäev ei näe uue aasta künnisel põhjust kriisitonti peljata

    Meie oponendid väidavad, et tegelikult tuleb majanduskasv aeglasem, kuna üle poole Eesti ekspordist läheb turgudele, kus tuleval aastal pole majanduskasvu oodata. Sügiskuudel avaldatud väliskaubandusstatistika näitas, et eksport on hakanud taas kosuma. Samuti import, mis on tingitud tugevast sisenõudlusest. Kehvemas olukorras on allhankeid tegevad firmad. Samas on maailmamajanduse jahenemine ja islamimaailmas pingestunud olukord loonud meie allhanketööstusele uue võimaluse. Sel sügisel suurenes välisinvestorite huvi nende Eesti firmade vastu, kes teevad allhanget masina ja aparaaditööstusele ning tekstiilitööstusele. Järgmisel aastal võib allhanke maht suureneda, mis omakorda toob kaasa investeeringute ning palkade kasvu ja tööpuuduse vähenemise.
    Ettevõtete kindlust tuleviku suhtes peegeldab ka keskmise palga kiire kasv 2001. aastal. Vaatamata hoiatustele on tööjõukulud kiiresti kasvanud. Ei usu, et palgakasvu taga on ettevõtjate suutmatus kohaneda muutunud olukorraga. Pigem vastupidi. Selleks, et parandada välisturul oma toodete konkurentsivõimet, peavad ettevõtjad suurendama tööjõukulusid. Ilma heade spetsialistideta ei saavutata soovitud tulemust. Seetõttu olen veendunud, et kiire keskmise palga tõus jätkub veel mitmel aastal.
    Laenuintresside alanemist Äripäev ei prognoosi, pigem vastupidi. Laenuintressid võivad järgmisel aastal natuke tõusta ja seda ka siis, kui eurotsoonis intressid alanevad.
    Majanduskasvu pidurdumine meie peamistel eksporditurgudel on ka Eestis tekitanud küsimusi, kas Eesti majandust võib tabada sarnane kriis nagu pärast rubla devalveerimist. Peame sellist musta stsenaariumit ebatõenäoliseks. Praegune olukord ei ole majandusele nii traagiliste tagajärgedega, nagu oli Venemaa finantskriis.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Massiimmigratsiooni hirmujutu ees põnnamine hoiab majandust kinni
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Wolti ja Supercelli investorid toovad Soome börsile uue SPACi
Wolti ja Supercelli investeerinud idukapitalifirma Lifeline Ventures on Helsingis börsile viimas uut firmaostufirmat (SPAC), mille eesmärk on osta osalus tulevases ükssarvikus.
Wolti ja Supercelli investeerinud idukapitalifirma Lifeline Ventures on Helsingis börsile viimas uut firmaostufirmat (SPAC), mille eesmärk on osta osalus tulevases ükssarvikus.
Klotsifirma lööb keset pandeemiat rekordeid
Taani mänguklotside tootja Lego on keset pandeemiast tingitud koduspüsimist tõeliselt õitsele puhkenud, kasvatades kõvasti nii käivet kui ka kasumit.
Taani mänguklotside tootja Lego on keset pandeemiast tingitud koduspüsimist tõeliselt õitsele puhkenud, kasvatades kõvasti nii käivet kui ka kasumit.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 140 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.