Meie oponendid väidavad, et tegelikult tuleb majanduskasv aeglasem, kuna üle poole Eesti ekspordist läheb turgudele, kus tuleval aastal pole majanduskasvu oodata. Sügiskuudel avaldatud väliskaubandusstatistika näitas, et eksport on hakanud taas kosuma. Samuti import, mis on tingitud tugevast sisenõudlusest. Kehvemas olukorras on allhankeid tegevad firmad. Samas on maailmamajanduse jahenemine ja islamimaailmas pingestunud olukord loonud meie allhanketööstusele uue võimaluse. Sel sügisel suurenes välisinvestorite huvi nende Eesti firmade vastu, kes teevad allhanget masina ja aparaaditööstusele ning tekstiilitööstusele. Järgmisel aastal võib allhanke maht suureneda, mis omakorda toob kaasa investeeringute ning palkade kasvu ja tööpuuduse vähenemise.

Ettevõtete kindlust tuleviku suhtes peegeldab ka keskmise palga kiire kasv 2001. aastal. Vaatamata hoiatustele on tööjõukulud kiiresti kasvanud. Ei usu, et palgakasvu taga on ettevõtjate suutmatus kohaneda muutunud olukorraga. Pigem vastupidi. Selleks, et parandada välisturul oma toodete konkurentsivõimet, peavad ettevõtjad suurendama tööjõukulusid. Ilma heade spetsialistideta ei saavutata soovitud tulemust. Seetõttu olen veendunud, et kiire keskmise palga tõus jätkub veel mitmel aastal.

Laenuintresside alanemist Äripäev ei prognoosi, pigem vastupidi. Laenuintressid võivad järgmisel aastal natuke tõusta ja seda ka siis, kui eurotsoonis intressid alanevad.

Majanduskasvu pidurdumine meie peamistel eksporditurgudel on ka Eestis tekitanud küsimusi, kas Eesti majandust võib tabada sarnane kriis nagu pärast rubla devalveerimist. Peame sellist musta stsenaariumit ebatõenäoliseks. Praegune olukord ei ole majandusele nii traagiliste tagajärgedega, nagu oli Venemaa finantskriis.