Kindlasti on paljud väiksemate ettevõtete juhid mõelnud küsimusele, et kas hankida spetsiaalne majandustarkvara ? näiteks raamatupidamis-, palgaarvestus-, kliendihaldusprogramm või kasutada mõnda tabelarvutusprogrammi (TAP).
Näiteks saab Excelis korduvate tegevuste automatiseerimiseks kasutada makrosid, millest lihtsamaid saab teha ka ilma programmeerimisoskuseta.
Ma ei kahtle üldsegi selles, et eriprogrammid on palju paremad spetsiifilise info haldamiseks, küsimus on vaid selles, et kas nende ostmiseks kulutatav raha on vastavuses saadava kasuga ja kuidas seda kasu üldse mõõta? Kas nt mugavam andmetesisestus ja kiiremini saadavad aruanded on ikka nii vajalikud?
Tuntuim TAP on kindlasti üsna kalli hinnaga Microsoft Office paketti kuuluv Excel, kuid TAP on ka vaid mõnisada krooni maksva Microsoft Worksi ja täiesti tasuta levitatava Star Office?i koosseisus, Tegelikult on Microsoft Office peaaegu kõigis kontoriarvutites eelkõige tekstiredaktori Word pärast ja järelikult eraldi seda enam Exceli saamiseks ostma ei pea.
Ma ei ole juba ammu näinud sellist firmat, kus raamatupidamist tehtaks käsitsi. See ei tähenda, et TAPi enam firmas vaja ei lähe. Selle ülesanded on vaid muutunud. Enamik raamatupidamisprogramme võimaldab salvestada aruandeid tekstifailina, mida on hiljem võimalik avada TAPis. Siin aga on juba väga laiad võimalused andmete analüüsiks ja graafiliseks esitamiseks.
Millal saabub hetk, kus TAP on ennast ammendanud ja peab hakkama mõtlema majandustarkvara hankimisele? Ei saa öelda, et kui firmas on vähemalt viis töötajat, tuleb kasutusele võtta personalihaldusprogramm. Ettevõtja peaks ise olema kursis pakutavate hindade ja lahendustega, nii oskab paremini ette kujutada, millised võimalused on üldse olemas.
Autor: Heiki Koov
Seotud lood
Küberründed sagenevad
Viimastel aastatel on pangateenused liikunud hoogsalt digilahenduste suunas. SEB ettevõtete segmendijuhi Maarja-Maria Aljase sõnul kasutab juba pea pool äriklientidest lisaks internetipangale ka mobiilipanka ja erinevaid pangaliideseid.