- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,12
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,12
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Erinevate probleemide koondtulemus
Euroopa Komisjoni tellitud innovatsioonipoliitika uuringu kohaselt on Eesti tehnoloogiliste uuenduste tasemelt ELi kandidaatriikide hulgas viimasel kohal. Miks nii ning kas meil on võimalusi olukorda parandada?
Eesti sai kiiresti üheks maailma avatuima majandusega riigiks ning see lõi hea vundamendi edasisele majanduskasvule. Ent avatud majandus tähendab ülemaailmset konkurentsi, ettevõtted võistlevad konkurentidega kõigist maailma paikadest ning see konkurents ei piirdu vaid eksporditurgudega, samuti kohtavad ettevõtted üha tugevamat konkurentsi ka koduturgudel.
Eesti eksportööride uurimisel on selgunud, et ettevõtete kõige kriitilisemad probleemid on madal efektiivsus ning puudulik tootearendus. Siiani on ettevõtted kompenseerinud madalat efektiivsust odava tööjõu arvelt. Paraku on tööjõu hind mitu korda suurenenud ning see areng jätkub, jättes ettevõtted kasumita.
Turule püsima jääda soovivad ettevõtted peavad konkurentsivõime säilitamiseks tõstma kvaliteeti, tootlikkust ja juurutama ainulaadseid tooteid. Arendada tuleb nii tootmisprotsessi kui ka tooteid. St ettevõtted peavad rohkem investeerima teadus- ja arendustegevusse (T&A) ning võtma kasutusele uusi tehnoloogiaid.
Vähene T&A finantseerimine iseenesest ei ole probleem, see on terve rea erinevate probleemide tulemus, mis tähendab, et riigi või ettevõtte poolt teadus- ja arendustegevusse ainult raha lisamisest ei piisa. Vaja on tasakaalustada innovatsioonisüsteemis toimivate osapoolte arengut ning tõsta nende võimekust. Innovatsioonisüsteemi eesmärk on, et äri- ja innovatsioonikeskkond areneks tasakaalus. Traditsioonilised tööstusharud, samuti ülikoolid, teadusinstituudid ja kõrgtehnoloogilised ettevõtted peavad leidma koostööks ühise rütmi. Inseneride ja IT-spetsialistide nappus, innovatsioonialase koolituse puudus ning uurimisasutuste fokuseeritus baasuuringutele on tööstuse arenguga seotud probleemid, mis vajavad lahendust.
Riik saab luua soodsa ja stabiilse keskkonna, kus ettevõtted saaks alustada teadus- ja arendustegevust, mis juba oma loomult on pikaajaline ja alati riskantne. Iirimaa ja Soome näited kinnitavad strateegia pikaajalisuse tähtsust välisinvesteeringute või teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni jaoks pinnase loomisel.
Süsteemne innovatsioonipoliitika Eestis, nii nagu seda ELi riikides mõistetakse, on meil vaid paar aastat vana. Raamistik on loodud ning lähiaastate küsimus on erinevate programmide rakendamine ja rahastamine.
Eesti ettevõtete partner on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse struktuuriüksus EAS Tehnoloogiaagentuur, mis annab ettevõtetele tehnoloogiate arendamiseks riiklikku toetust ja laenu.
Eesti ettevõtete innovatsioonialasest tegevusest annab uue ülevaate aprillis valmiv uuring CIS III. Seda uuringut korraldavad süstemaatiliselt kõik ELi liikmed, esmakordselt tehakse seda ka Eestis. See annab võimaluse võrrelda eelmiste uuringute tulemusi ning näitab, kas pärast idaturu kadumist on ettevõtted hakanud rohkem mõtlema arendustegevuse peale.
EAS Tehnoloogiaagentuur loodab, et innovatsioon on saanud ettevõtete juhtide seas suurema tähelepanu osaliseks võrreldes varasemaga.
Enimloetud
Viimased uudised
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele