Saksa Lidl tuleb võtma Säästumarketi kliente

Avaturgudelt ülemeelitatavaid esialgu veel jätkub ? 2001. a oli avaturgude osatähtsus külastajate arvu järgi Emori andmeil 29. Ketid hõivavad turge ka otseses mõttes ? kunagisest Lõuna turust on saanud Säästumarket, Kadaka turule kerkib Prisma. Prisma-kett on hinnataseme poolest juba võrreldav Säästumarketiga, samas on kaubavalik tunduvalt suurem.

Niisiis tähendab Lidli tulek tõenäoliselt endiselt ostjate osakaalu vähenemist avaturgudel, teisalt on ta väga tugev konkurent eelkõige Säästumarketile. On ta ju Saksamaal koos teise suure keti ? Aldiga ? tegutsemas sessamas discounter-sfääris, mis Eestis Säästumarketile edu tõi. Enamgi, nn säästuka äriideegi on Saksamaalt pärit. Seega on ka sakslased sihtimas eelkõige keskmise ja madalama ostujõuga inimesi, kes praegu külastasid turge ja Säästu-marketit. Nii tuleb Säästumarketil, mis seni Kesko Eesti juhi Maldar Mäesalu sõnul ostjaid turult poodi meelitades super- ja hüpermarketitele teenust osutas, hakata otseselt konkureerima teise omasugusega.

Tõsi, võib küsida, miks sakslased alles nii hilja Eesti turule tulid. Ajal, mil siin turuvõitlus ja kaubanduspindade soetamine- ehitamine juba etapis, kus küsitakse: kui palju neid siia mahub. Ehk on vastus sakslaste äärmises põhjalikkuses ? tullakse pigem hiljem, ent väga läbikaalutult. Seda enam võib eeldada, et tegu on väga tugeva tulijaga. Ja seda keerulisemaks läheb teistel.

Klientidel on muidugi konkurentsi tihenemisest jaekaubandusturul vaid võita. Uute tegijate lisandumine peaks tingimused ostjate-tarbijate jaoks vaid soodsamaks muutma. Ja eeldatavasti muutub paremaks ka maaelanike olukord ? äge konkurents Tallinnas ja suuremates keskustes sunnib kaubandusettevõtjaid üha enam ka väiksematesse linnadesse investeerima. Säästumarket pakub juba praegu üle Eesti konkurentsi väikepoodnikele ja ETK-le. Samuti on Lidli tulekul plusse ka eestimaise tootja jaoks ? usutavasti väheneb skandinaavlaste, eeskätt Kesko mõjuvõim jaekaubandusturul.