• OMX Baltic0,49%304,17
  • OMX Riga−0,1%867,72
  • OMX Tallinn0,4%2 007
  • OMX Vilnius−0,05%1 206,83
  • S&P 5000,1%5 892,58
  • DOW 30−0,21%42 051,06
  • Nasdaq 0,72%19 146,81
  • FTSE 1000,03%8 587,3
  • Nikkei 225−0,98%37 755,51
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,16
  • OMX Baltic0,49%304,17
  • OMX Riga−0,1%867,72
  • OMX Tallinn0,4%2 007
  • OMX Vilnius−0,05%1 206,83
  • S&P 5000,1%5 892,58
  • DOW 30−0,21%42 051,06
  • Nasdaq 0,72%19 146,81
  • FTSE 1000,03%8 587,3
  • Nikkei 225−0,98%37 755,51
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,16
  • 26.03.02, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Saksa Lidl tuleb võtma Säästumarketi kliente

Ei anta Eestis tegutsevail jaekaubandusettevõtteil rahulikult hingata, vaevalt jõudsid nad nädal-poolteist tagasi Äripäevas rõõmustada esimeste kuude heade näitajate üle ja üha enamate ostjate avaturult poodi meelitamise üle, kui võta näpust ? Eesti jaekaubandusturule on sisenemas uus tugev tegija ? Saksa jaemüügikett Lidl.
Äripäev leiab, et sakslaste tulek on tõsine väljakutse Keskole, kohalikele jaekaupmeestele ja kaubanduskeskuste arendajatele.
Paitab, et jaekaubandusturg ei suuda Eestis n-ö maha rahuneda. Uute kaubanduspindade rajamine jätkub endise hooga. Kui viimase kahe aasta jooksul on Tallinnasse juurde tulnud ca 100 000 m² uut kaubanduspinda, siis lähema 2?3 aasta jooksul peaks lisanduma veel ca 150 000 m². Nii hoogne kasvamine on murelikuks teinud nii kaupmehed kui ka pangad ? ehituste finantseerijad, ent ruumi paistab jätkuvat.
Avaturgudelt ülemeelitatavaid esialgu veel jätkub ? 2001. a oli avaturgude osatähtsus külastajate arvu järgi Emori andmeil 29. Ketid hõivavad turge ka otseses mõttes ? kunagisest Lõuna turust on saanud Säästumarket, Kadaka turule kerkib Prisma. Prisma-kett on hinnataseme poolest juba võrreldav Säästumarketiga, samas on kaubavalik tunduvalt suurem.
Niisiis tähendab Lidli tulek tõenäoliselt endiselt ostjate osakaalu vähenemist avaturgudel, teisalt on ta väga tugev konkurent eelkõige Säästumarketile. On ta ju Saksamaal koos teise suure keti ? Aldiga ? tegutsemas sessamas discounter-sfääris, mis Eestis Säästumarketile edu tõi. Enamgi, nn säästuka äriideegi on Saksamaalt pärit. Seega on ka sakslased sihtimas eelkõige keskmise ja madalama ostujõuga inimesi, kes praegu külastasid turge ja Säästu-marketit. Nii tuleb Säästumarketil, mis seni Kesko Eesti juhi Maldar Mäesalu sõnul ostjaid turult poodi meelitades super- ja hüpermarketitele teenust osutas, hakata otseselt konkureerima teise omasugusega.
Tõsi, võib küsida, miks sakslased alles nii hilja Eesti turule tulid. Ajal, mil siin turuvõitlus ja kaubanduspindade soetamine- ehitamine juba etapis, kus küsitakse: kui palju neid siia mahub. Ehk on vastus sakslaste äärmises põhjalikkuses ? tullakse pigem hiljem, ent väga läbikaalutult. Seda enam võib eeldada, et tegu on väga tugeva tulijaga. Ja seda keerulisemaks läheb teistel.
Klientidel on muidugi konkurentsi tihenemisest jaekaubandusturul vaid võita. Uute tegijate lisandumine peaks tingimused ostjate-tarbijate jaoks vaid soodsamaks muutma. Ja eeldatavasti muutub paremaks ka maaelanike olukord ? äge konkurents Tallinnas ja suuremates keskustes sunnib kaubandusettevõtjaid üha enam ka väiksematesse linnadesse investeerima. Säästumarket pakub juba praegu üle Eesti konkurentsi väikepoodnikele ja ETK-le. Samuti on Lidli tulekul plusse ka eestimaise tootja jaoks ? usutavasti väheneb skandinaavlaste, eeskätt Kesko mõjuvõim jaekaubandusturul.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele