• OMX Baltic−0,67%319,11
  • OMX Riga0,74%971,33
  • OMX Tallinn−1,08%2 224,33
  • OMX Vilnius−0,34%1 507,54
  • S&P 500−0,25%7 651,54
  • DOW 30−0,86%50 906,05
  • Nasdaq 0,24%26 861,06
  • FTSE 100−1,47%10 449,73
  • Nikkei 2253,3%68 956,72
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%94
  • OMX Baltic−0,67%319,11
  • OMX Riga0,74%971,33
  • OMX Tallinn−1,08%2 224,33
  • OMX Vilnius−0,34%1 507,54
  • S&P 500−0,25%7 651,54
  • DOW 30−0,86%50 906,05
  • Nasdaq 0,24%26 861,06
  • FTSE 100−1,47%10 449,73
  • Nikkei 2253,3%68 956,72
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%94
Protestidest hoolimata on Euroopa Komisjon jätnud liitujate toetused liikmesmaade omadest madalamaks ja tootmiskvoodid suurendamata.
Euroopa Komisjoni järjekordse ühispositsiooni järgi tuleks otsetoetuste maksmist uutele liikmesriikidele alustada ikkagi 25 protsendi tasemelt ning üleminekuaeg peaks täismahu saavutamiseni kestma kümme aastat. Esimesel neljal aastal kerkiks toetusmäär viie protsendi võrra, edaspidi aga kümne protsendi kaupa aastas, kirjutab Postimees.
Tootmiskvoote arvestataks 1997. kuni 1999. aasta järgi. Näiteks Eestile olid need Venemaa kriisile järgnenud langusaastad, mil toodangu mahud eriti piimatööstuses langesid hüppeliselt.
Põllumajandusminister Jaanus Marrandi sõnul tuleb siiski arvestada sellega, et Euroopa Liidu lõplik ettepanek saabub tõenäoliselt juunis. Minister avaldas lootust, et selleks ajaks jõutakse kokkuleppele ning kvoodid siiski suurenevad. ?Eelkõige tulekski silmas pidada just kvoote, sest need määravad Eesti edasised võimalused,? selgitas Marrandi.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele