PM: Euroliit tõrgub Eestile lisakvoote lubamast

Protestidest hoolimata on Euroopa Komisjon jätnud liitujate toetused liikmesmaade omadest madalamaks ja tootmiskvoodid suurendamata.

Euroopa Komisjoni järjekordse ühispositsiooni järgi tuleks otsetoetuste maksmist uutele liikmesriikidele alustada ikkagi 25 protsendi tasemelt ning üleminekuaeg peaks täismahu saavutamiseni kestma kümme aastat. Esimesel neljal aastal kerkiks toetusmäär viie protsendi võrra, edaspidi aga kümne protsendi kaupa aastas, kirjutab Postimees.

Tootmiskvoote arvestataks 1997. kuni 1999. aasta järgi. Näiteks Eestile olid need Venemaa kriisile järgnenud langusaastad, mil toodangu mahud eriti piimatööstuses langesid hüppeliselt.

Põllumajandusminister Jaanus Marrandi sõnul tuleb siiski arvestada sellega, et Euroopa Liidu lõplik ettepanek saabub tõenäoliselt juunis. Minister avaldas lootust, et selleks ajaks jõutakse kokkuleppele ning kvoodid siiski suurenevad. ?Eelkõige tulekski silmas pidada just kvoote, sest need määravad Eesti edasised võimalused,? selgitas Marrandi.

Minister tõi eurokomisjoni pakkumises välja ka positiivseid jooni: liikmesriikide seas on ka neid, kes tahaksid uute tulijate põllumajandustoetuste määraks kehtestada null protsenti.

Riigikogu maaelukomisjoni juht Ants Käärma nentis, et toetuste osas ei ole Eestil enam midagi teha, sest rahaasjad on juba paigas ja neid enam ei muudeta. Seda enam tuleb aga tema hinnangul võidelda just kvootide eest, sest euroliidul on omamoodi kohustus nende osas vastu tulla.

?Kui seda aga ei juhtu, siis peaks rahvas liitumise suhtes ?ei? ütlema,? leidis Käärma.