PM: Eesti Pank peab eestlaste laenukoormust väikeseks

Kuigi eraisikute laenude jääk kasvas mullu 36 protsenti, ei näe Eesti Pank eestlaste laenukoormuse kasvus enam kui kolmandiku võrra probleeme, kirjutab Postimees.

Panga presidendi Vahur Krafti kinnitusel on vaatamata viimaste aastate eraisikute laenukoormuse kiirele kasvule see näitaja Eestis endiselt madal, ulatudes hinnanguliselt vaid ühe kuuendikuni kasutada olevast tulust. ?Arenenud riikides on see näitaja keskmiselt neli korda kõrgem,? ütles Kraft.

Tema hinnangul oli ka pankade laenuportfellide kvaliteet stabiilselt hea kogu möödunud aasta ja seda vaatamata väliskeskkonna ebakindluse suurenemisele seoses 11. septembri tragöödiaga USAs. ?Üle 60päevased viivislaenud moodustasid keskmiselt kolm protsenti avaliku ja reaalsektori laenujäägist. Proviseeritud laenunõuded küündisid aga püsivalt vaid kahe protsendini laenportfellist,? lisas Kraft.

Aktiivse laenutegevuse tulemusena suurenesid pankade varad mullu 10,5 miljardi krooni võrra, 68,4 miljardi kroonini, millest kaks kolmandikku ehk 41 miljardit krooni olid laenud.

Peale kommertspankade, kes teenisid kokku mullu 1,69 miljardit krooni kasumit, oli Krafti hinnangul majanduslikult hea aasta ka keskpangal, kes teenis mullu välisvaluutareservilt kõrget tulu.

Kokku teenis keskpank välisvaluutareservilt mullu 726,5 miljonit krooni puhastulu, kodumaistelt varadelt ja kohustustelt aga saadi 116,1 miljonit krooni kahjumit. Võrreldes 2000. aastaga on puhastulu välisvaradelt kasvanud 19 protsenti ning kahjum kodumaistelt varadelt on kahanenud 11 protsenti.