• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 13.05.02, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Neivelti firma bilansis on mitu viga

ndrek Neivelti firma OÜ Nõuanne bilanss on eksitav ja vigane, samas pole firma audiitoril seletusteks aega.
Indrek Neivelt väitis, et maksis laenult, mis ta enda firmalt OÜ Nõuanne äriseadustiku vastaselt võttis, intresse, nagu peab. OÜ Nõuanne rahavoogude aruanne ja bilanss vaikivad sellest.
Estonian Business Sschooli (EBS) õppejõud Jaan Alver ütles, et kui Neivelt maksis OÜ-le Nõuanne intresse, oleksid need pidanud rahavoogude aruandes kajastuma.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Nõuandega tegelenud audiitor Eva Veinberg audiitorbüroost Rimess ei leia juba päevi aega, et vastata küsimusele, kuidas selline bilanss on audiitori poolt läbi lastud.
Kui Neivelt laenuintresse maksnud ei ole, siis järelikult hoidus hansapankur maksudest kõrvale. ?Rõhutan, et erisoodustusega oleks tegemist, kui laenult intressi ei oleks makstud,? väitis Neivelt 9. mail ilmunud Äripäevas.
Samamoodi pole ka Nõuande 1999. aasta bilansis ridagi Indrek Neiveltilt intresside laekumise kohta. See annab aluse väiteks, et hansapankur kas eksis, kui väitis, et maksis oma laenult intresse, või on OÜ Nõuanne bilansis see lihtsalt arvestamata jäetud, mille puhul on tegemist audiitorite ränga eksimuse või lohakusega.
Ainus bilansirida, mis viitab intressidele, on laekumata tuluna märgitud 331 433 krooni. Rahavoogude aruandes see summa samas ei peegeldu.
Juhul kui 331 433 krooni oleks tõepoolest 545 000 krooni laenamise eest makstud intress, siis oleks tegemist röövelliku intressiga, mis muudaks kogu laenu mõttetuseks. 1999. aastal seisis nimetatud summa pealegi nõudena üleval.
Lisaks pidanuks intressitulu kajastuma bilansis ka äri- või finantstulude poolel. Sealt leiab 1999. aasta puhul eest vaid nulliderea. Suurem osa Neivelti poolt enda firmast võetud laenust, 500 000 krooni peegeldub valel bilansireal.
Autor: ÄP

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 11 p 10 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele