Neivelti firma bilansis on mitu viga

OMX Baltic−0,39%320,02
OMX Riga0,76%971,57
OMX Tallinn−0,73%2 232,27
OMX Vilnius−0,24%1 509,04
S&P 5000,27%7 691,62
DOW 30−0,41%51 136,92
Nasdaq 0,78%27 005,65
FTSE 100−0,29%10 606
Nikkei 2251,94%66 753,72
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,88
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%94,49

OMX Baltic−0,39%320,02
OMX Riga0,76%971,57
OMX Tallinn−0,73%2 232,27
OMX Vilnius−0,24%1 509,04
S&P 5000,27%7 691,62
DOW 30−0,41%51 136,92
Nasdaq 0,78%27 005,65
FTSE 100−0,29%10 606
Nikkei 2251,94%66 753,72
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,88
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%94,49

ÄP fototoimetus

ndrek Neivelti firma OÜ Nõuanne bilanss on eksitav ja vigane, samas pole firma audiitoril seletusteks aega.

Indrek Neivelt väitis, et maksis laenult, mis ta enda firmalt OÜ Nõuanne äriseadustiku vastaselt võttis, intresse, nagu peab. OÜ Nõuanne rahavoogude aruanne ja bilanss vaikivad sellest.

Estonian Business Sschooli (EBS) õppejõud Jaan Alver ütles, et kui Neivelt maksis OÜ-le Nõuanne intresse, oleksid need pidanud rahavoogude aruandes kajastuma.

Nõuandega tegelenud audiitor Eva Veinberg audiitorbüroost Rimess ei leia juba päevi aega, et vastata küsimusele, kuidas selline bilanss on audiitori poolt läbi lastud.

Kui Neivelt laenuintresse maksnud ei ole, siis järelikult hoidus hansapankur maksudest kõrvale. ?Rõhutan, et erisoodustusega oleks tegemist, kui laenult intressi ei oleks makstud,? väitis Neivelt 9. mail ilmunud Äripäevas.

Samamoodi pole ka Nõuande 1999. aasta bilansis ridagi Indrek Neiveltilt intresside laekumise kohta. See annab aluse väiteks, et hansapankur kas eksis, kui väitis, et maksis oma laenult intresse, või on OÜ Nõuanne bilansis see lihtsalt arvestamata jäetud, mille puhul on tegemist audiitorite ränga eksimuse või lohakusega.

Ainus bilansirida, mis viitab intressidele, on laekumata tuluna märgitud 331 433 krooni. Rahavoogude aruandes see summa samas ei peegeldu.

Juhul kui 331 433 krooni oleks tõepoolest 545 000 krooni laenamise eest makstud intress, siis oleks tegemist röövelliku intressiga, mis muudaks kogu laenu mõttetuseks. 1999. aastal seisis nimetatud summa pealegi nõudena üleval.

Lisaks pidanuks intressitulu kajastuma bilansis ka äri- või finantstulude poolel. Sealt leiab 1999. aasta puhul eest vaid nulliderea. Suurem osa Neivelti poolt enda firmast võetud laenust, 500 000 krooni peegeldub valel bilansireal.

Neivelti firma bilansis on mitu viga

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised