16 aktsionäri rahastab tehnikaimet

Enn Õunpuu sõnul võib kütuseelement tavatarbijani jõuda juba viie aasta pärast. Täna olemasolevate seadmete hinda tuleks selleks 3-4 korda vähendada.

Elcogeni aktsionärid pole ainsad, kes teadlastelt imet, tõsi, reaalset imet ootavad. Aktiivne tegevus sel alal algas 1990-date teisel poolel, kütuseelemendi kommertskasutusse viimise uuringutega tegelevad paljud teadus- ja uurimisasutused.

Tartu Ülikooli Füüsikalise Keemia Instituudi ning Keemilise Bioloogia ja Füüsika Instituudi rakendusuuringuid 8.5 mln krooniga rahastav Elcogen keskendub SOFC-tehnoloogia (tahkoksiid-kütuselement) arendamisele, mis sobib näiteks hoonete autonoomseks elektri- ja soojusenergiaga varustamiseks. Esiteks puuduvad siin olulised takistused nagu autotööstus, mis vajaks vesinikutanklate võrgustikku. Teiseks suudab kõrge kasuteguriga SOFC lisaks puhtale vesinikule kasutada maagaasi, vedelgaasi, biogaasi, bensiini, diislikütust.

Vesinikku või seda sisaldavaid aineid kütusena kasutav kütuselement koosneb kolmest põhiosast: anoodist, millele juhitakse vesinik, katoodist, millele juhitakse hapnik ning elektrolüüdist. Elektrivool tekib, kui hapniku ioonid liiguvad katoodilt läbi elektrolüüdi anoodile, kus nad vesinikuga reageerides tekitavad elektronide voo.

Kütuselemendi (fuel cell) tööpõhimõtte avastas 1839. aastal inglise jurist ja amatöörfüüsik William Grove. 1960-datel hakkas seda kosmoselaevade energiavarustuses kasutama USA Kosmoseagentuur NASA.