Eesti ei pretendeeri kütuseelemendi tehnoloogiat uurides maailma keskpunkti tiitlile, kinnitasid nii elemendi teemat uuriv akadeemik Endel Lippmaa kui selle jaoks raha andva AS Elcogen juhataja Enn Õunpuu. ?Meie niss on põhjalikud teaduslikud rakendusuuringud ja seda pole ainult raha eest võimalik teha,? lausus Õunpuu uue labori avamisel.
Eelmisel aastal tegevust alustanud Elcogeni aktsionäride ja nendega koos töötavate Tartu ja Tallinna teadlaste eesmärk on muuta keemiline energia otse elektrienergiaks ja teha seda võimalikult odavalt, et viia uus tehnoloogia kommertskasutusse ? teisisõnu panna see raha teenima.
Teenimisvõimalusi on kütuselemendil ehk elektrokeemilisel energia muundamisseadmel rohkesti, seda saab kasutada nii hoonete elektri- ja soojusvarustuses, mobiiltelefonides, sülearvutites, autodes kui ühistranspordis.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Enn Õunpuu sõnul võib kütuseelement tavatarbijani jõuda juba viie aasta pärast. Täna olemasolevate seadmete hinda tuleks selleks 3-4 korda vähendada.
Elcogeni aktsionärid pole ainsad, kes teadlastelt imet, tõsi, reaalset imet ootavad. Aktiivne tegevus sel alal algas 1990-date teisel poolel, kütuseelemendi kommertskasutusse viimise uuringutega tegelevad paljud teadus- ja uurimisasutused.
Tartu Ülikooli Füüsikalise Keemia Instituudi ning Keemilise Bioloogia ja Füüsika Instituudi rakendusuuringuid 8.5 mln krooniga rahastav Elcogen keskendub SOFC-tehnoloogia (tahkoksiid-kütuselement) arendamisele, mis sobib näiteks hoonete autonoomseks elektri- ja soojusenergiaga varustamiseks. Esiteks puuduvad siin olulised takistused nagu autotööstus, mis vajaks vesinikutanklate võrgustikku. Teiseks suudab kõrge kasuteguriga SOFC lisaks puhtale vesinikule kasutada maagaasi, vedelgaasi, biogaasi, bensiini, diislikütust.
Vesinikku või seda sisaldavaid aineid kütusena kasutav kütuselement koosneb kolmest põhiosast: anoodist, millele juhitakse vesinik, katoodist, millele juhitakse hapnik ning elektrolüüdist. Elektrivool tekib, kui hapniku ioonid liiguvad katoodilt läbi elektrolüüdi anoodile, kus nad vesinikuga reageerides tekitavad elektronide voo.
Kütuselemendi (fuel cell) tööpõhimõtte avastas 1839. aastal inglise jurist ja amatöörfüüsik William Grove. 1960-datel hakkas seda kosmoselaevade energiavarustuses kasutama USA Kosmoseagentuur NASA.