Eriarsti juurde tuleb oodata lubatust kauem

II kvartalis oli Eestis eriarstiabi ootel üle lubatud ooteaja 7917 patsienti, neist ambulatoorse eriarstiabi ootel 5307 ja haiglaravi ootel 2610 patsineti.

Üle kokkulepitud ooteaja ootab 100 000 kindlustatu kohta kõige rohkem patsiente Tartu (306) ja Harju piirkonnas (145). Kõige vähem üle lubatud ooteaja on ootel Pärnu (1) ja Rakvere (3) piirkonnas.

Ambulatoorse eriarstiabi järjekorras oli üle lubatud aja rohkem patsiente ootel sünnnitusabi ja günekoloogia, oftalmoloogia (silmahaigused) ja LORi (kõrva-,kurgu-,ninahaigused) erialal, haiglaravi järjekorras aga LORi, traumatoloogia-ortopeedia, oftalmoloogia ja kirgurgia erialal.

Üks pikkade ooteaegade põhjusi on see, et raviteenuste ressursid on jäänud muutumatuks, kuid on kasvanud kulutused ravimitele.

Eriarstiabi lepingute kohaselt ei tohi ooteaeg ambulatoorse eraiarstiabi korral ületada nelja nädalat ja haiglaravi puhul kuut kuud. Üksikute protseduuride (näiteks kataraktioperatsioonid, endoproteesid) puhul on kokku lepitud pikem ooteaeg.

Haigekassa jälgib eriarstiabi ooteagade aruandlust kvartaalselt. Saadud infornmatsiooni ooteaegade kohta kasutab haigekassa käesolevaks aastaks lisalepingute sõlmimisel ja järgmiseks aastaks ressursi planeerimisel.