Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Regionaalpoliitiline Marshalli plaan

    Oodatakse Euroopa Liidu toetusi. Jagatakse SAPARDi jt ELi struktuurifondide raha. Kusagil pakutakse raha ärikonsultatsioonide ostmiseks. Kusagil jagatakse ekspordigarantiisid. Liidetakse fonde, luuakse sihtasutusi. Maaettevõtlus ja maaettevõtja aga kuigi hästi edeneda ei taha. Tõsi ? tasuta antud raha ei motiveeri võitlema, raha ilma teadmisteta on aga lihtsalt kasutu. Ometi on Eestis ka teistsuguseid kogemusi.
    Regionaalpoliitilise Laenu Projekt (RPL) sündis 7 aastat tagasi ja selle põhieesmärk oli luua maale töökohti ja suurendada omavalitsuste maksubaasi. Selleks taheti pakkuda nii alustavaile kui ka toimivaile ettevõtjaile tegevuse käivitamiseks/arendamiseks laenukapitali koos vajaliku konsultatsiooni- ja koolitustoega. Projektide läbivaatamisse kaasati kohalikud ettevõtluskeskused ja maavalitsused, et tagada äriplaanide kvaliteet ja kohalikke olusid tundvate inimeste osalemine projektide läbivaatamisel. Laenuotsusi langetas siseministeeriumi komisjon. Veel enam, kuna laenatavat raha oli vähe, kaasati suuremate projektide rahastamisse pangad, kes riigipoolse osaluseta poleks selliseid firmasid mingil juhul klientidena aktsepteerinud. Nii õnnestus projektidesse kaasata reaalselt ligi kaks korda enam raha, kui riik ise tegelikult välja käis.
    Mis olulisim, laenu saajaid ei unustatud peale raha välja andmist. Ei olnud maameestel erilist ärikogemust siis ega, olgem ausad, ka praegu. Välja läksid konsultandid, kelle ülesanne oli aidata valida õige strateegia, projekte käivitada ja firmat arendada. See osutus eluliselt oluliseks kogu projektile aastail 1997/98, kui Maapanga krahh ja järgnev finantskriis viisid katastroofi äärele suure osa maaettevõtlusest. Muudeti äriplaane, kohendati paindlikumaks maksetingimusi, võideldi iga projekti eest, märksõnad ellujäämine ja paindlikkus.
    See kõik toimus olukorras, kus laenutingimused polnud sugugi nii soodsad, kui ühelt riiklikult programmilt võiks oodata. Tõsi, projekti strateegia nägi ette loobumist laenutagatistest, kuivõrd maal neid tollal sisuliselt polnud. Teisalt olid laenuintressid algperioodil kuni 20 aastas, mis ületas selgelt pankade nõutavat taset ? ei soovitud pakkuda riigipoolset ebaausat konkurentsi pankadele.
    Millised on tulemused täna? Riik eraldas projektile 36 miljonit krooni, mis lubab rääkida vaid pisikesest eksperimendist. Sellegipoolest on eksperimendi tulemus ca 1500 töökohta ja 179 miljonit krooni maksutulu, rääkimata säästetud sotsiaalsummadest. Oleme andnud mitmele ?kolkale? inimkapitali. Räägime iseennast elatava inimese väärikusest, omandatud kogemustest, läbilöögivõimest, mis mõnedki pisikesed firmad on muutnud tuntud ettevõteteks. Oskar LT, Saare Paat, Jõgevatreff, Polüform, Vinnal, Eerung on näited oma valdkonna tugevatest tegijatest, kelle edule aitas kaasa, mitmel puhul aga pani tegelikult aluse RPLi meeskond.
    Kui arvestame, et analoogiliste programmide eduprotsendiks mujal maailmas loetakse kuni 30, siis oleme saavutanud suurepärase tulemuse mitte ainult regionaalpoliitiliselt, vaid ka finantsiliselt.
    Oleme jõudnud lõpusirgele. Erinevail põhjusil ei jõudnud RPL kunagi välja eduka eksperimendi staatusest. Ehk jäi puudu mõnest õigesse valimiskassasse suunatud projektist? Kahju, kui väärtuslikud kogemused kasutult kõrvale heidetakse ja tööd südamega teinud inimesed kohaliku kombe kohaselt sopaga üle kallatakse. Veel on võimalus asja muuta.
  • Hetkel kuum
Luminori jätkusuutlikkuse juht: rohelisusest saab soodsama laenu argument
Praegu on see veel iga panga enda otsustada, kas anda rohelisematele ettevõtetele soodsamat laenu. Tulevikus eeldame, et nende jaoks, kellel on suurem kliimarisk, muutub üldjuhul ka laen kallimaks, kirjutab Luminori jätkusuutlikkuse juht Kadri Vunder.
Praegu on see veel iga panga enda otsustada, kas anda rohelisematele ettevõtetele soodsamat laenu. Tulevikus eeldame, et nende jaoks, kellel on suurem kliimarisk, muutub üldjuhul ka laen kallimaks, kirjutab Luminori jätkusuutlikkuse juht Kadri Vunder.
Hinnatõusu suurimaks mõjutajaks oli jaanuaris toit
Toiduhindade kallinemine andis jaanuaris kuisest inflatsioonist 60% ja aastasest kolmandiku. Selgus veel üks põhjus, miks inflatsioon ootamatult kiirenemisele pöördus.
Toiduhindade kallinemine andis jaanuaris kuisest inflatsioonist 60% ja aastasest kolmandiku. Selgus veel üks põhjus, miks inflatsioon ootamatult kiirenemisele pöördus.
USA tahab Vene alumiiniumile kahekordset tolli kehtestada
USA kavatseb Venemaal toodetud alumiiniumile juba sel nädalal kehtestada 200% tollimaksu.
USA kavatseb Venemaal toodetud alumiiniumile juba sel nädalal kehtestada 200% tollimaksu.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Taavi Tamkivi sai Kredexi ja EASi nõukogu liikmeks
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan nimetas EASi ja Kredexi ühendasutuse uueks nõukogu liikmeks idufirma Salv tegevjuhi Taavi Tamkivi.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan nimetas EASi ja Kredexi ühendasutuse uueks nõukogu liikmeks idufirma Salv tegevjuhi Taavi Tamkivi.
Nordeconi ehitusdivisjoni juht: pole põhjust arvata, et ehitusmaterjalide hinnad langevad
Selleks, et hinnad liiguksid tagasi sõjaeelse ajastu tasemele, peaks kogu sektorile mõjuma mingi seninägematu surve koos seninägematu tehnilise võimalusega. Asjaolusid arvestades on see ilmselt ebareaalne, kirjutab Nordeconi hoonete ehituse divisjoni juht Ats Janno.
Selleks, et hinnad liiguksid tagasi sõjaeelse ajastu tasemele, peaks kogu sektorile mõjuma mingi seninägematu surve koos seninägematu tehnilise võimalusega. Asjaolusid arvestades on see ilmselt ebareaalne, kirjutab Nordeconi hoonete ehituse divisjoni juht Ats Janno.
Taavi Tamkivi sai Kredexi ja EASi nõukogu liikmeks
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan nimetas EASi ja Kredexi ühendasutuse uueks nõukogu liikmeks idufirma Salv tegevjuhi Taavi Tamkivi.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan nimetas EASi ja Kredexi ühendasutuse uueks nõukogu liikmeks idufirma Salv tegevjuhi Taavi Tamkivi.

Olulisemad uudised

Naftamaailma uus oluline tegija - India muudab Vene nafta Läänele paslikuks kütuseks
India roll muutub naftaturgudel üha olulisemaks, sest riik impordib suures koguses Vene soodsat naftat, et see rafineerida ning saadud kütus edasi Euroopasse ja USAsse müüa, kirjutab Bloomberg.
India roll muutub naftaturgudel üha olulisemaks, sest riik impordib suures koguses Vene soodsat naftat, et see rafineerida ning saadud kütus edasi Euroopasse ja USAsse müüa, kirjutab Bloomberg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.