Regionaalpoliitiline Marshalli plaan

Oodatakse Euroopa Liidu toetusi. Jagatakse SAPARDi jt ELi struktuurifondide raha. Kusagil pakutakse raha ärikonsultatsioonide ostmiseks. Kusagil jagatakse ekspordigarantiisid. Liidetakse fonde, luuakse sihtasutusi. Maaettevõtlus ja maaettevõtja aga kuigi hästi edeneda ei taha. Tõsi ? tasuta antud raha ei motiveeri võitlema, raha ilma teadmisteta on aga lihtsalt kasutu. Ometi on Eestis ka teistsuguseid kogemusi.

Regionaalpoliitilise Laenu Projekt (RPL) sündis 7 aastat tagasi ja selle põhieesmärk oli luua maale töökohti ja suurendada omavalitsuste maksubaasi. Selleks taheti pakkuda nii alustavaile kui ka toimivaile ettevõtjaile tegevuse käivitamiseks/arendamiseks laenukapitali koos vajaliku konsultatsiooni- ja koolitustoega. Projektide läbivaatamisse kaasati kohalikud ettevõtluskeskused ja maavalitsused, et tagada äriplaanide kvaliteet ja kohalikke olusid tundvate inimeste osalemine projektide läbivaatamisel. Laenuotsusi langetas siseministeeriumi komisjon. Veel enam, kuna laenatavat raha oli vähe, kaasati suuremate projektide rahastamisse pangad, kes riigipoolse osaluseta poleks selliseid firmasid mingil juhul klientidena aktsepteerinud. Nii õnnestus projektidesse kaasata reaalselt ligi kaks korda enam raha, kui riik ise tegelikult välja käis.

Mis olulisim, laenu saajaid ei unustatud peale raha välja andmist. Ei olnud maameestel erilist ärikogemust siis ega, olgem ausad, ka praegu. Välja läksid konsultandid, kelle ülesanne oli aidata valida õige strateegia, projekte käivitada ja firmat arendada. See osutus eluliselt oluliseks kogu projektile aastail 1997/98, kui Maapanga krahh ja järgnev finantskriis viisid katastroofi äärele suure osa maaettevõtlusest. Muudeti äriplaane, kohendati paindlikumaks maksetingimusi, võideldi iga projekti eest, märksõnad ellujäämine ja paindlikkus.

See kõik toimus olukorras, kus laenutingimused polnud sugugi nii soodsad, kui ühelt riiklikult programmilt võiks oodata. Tõsi, projekti strateegia nägi ette loobumist laenutagatistest, kuivõrd maal neid tollal sisuliselt polnud. Teisalt olid laenuintressid algperioodil kuni 20 aastas, mis ületas selgelt pankade nõutavat taset ? ei soovitud pakkuda riigipoolset ebaausat konkurentsi pankadele.

Millised on tulemused täna? Riik eraldas projektile 36 miljonit krooni, mis lubab rääkida vaid pisikesest eksperimendist. Sellegipoolest on eksperimendi tulemus ca 1500 töökohta ja 179 miljonit krooni maksutulu, rääkimata säästetud sotsiaalsummadest. Oleme andnud mitmele ?kolkale? inimkapitali. Räägime iseennast elatava inimese väärikusest, omandatud kogemustest, läbilöögivõimest, mis mõnedki pisikesed firmad on muutnud tuntud ettevõteteks. Oskar LT, Saare Paat, Jõgevatreff, Polüform, Vinnal, Eerung on näited oma valdkonna tugevatest tegijatest, kelle edule aitas kaasa, mitmel puhul aga pani tegelikult aluse RPLi meeskond.

Kui arvestame, et analoogiliste programmide eduprotsendiks mujal maailmas loetakse kuni 30, siis oleme saavutanud suurepärase tulemuse mitte ainult regionaalpoliitiliselt, vaid ka finantsiliselt.

Oleme jõudnud lõpusirgele. Erinevail põhjusil ei jõudnud RPL kunagi välja eduka eksperimendi staatusest. Ehk jäi puudu mõnest õigesse valimiskassasse suunatud projektist? Kahju, kui väärtuslikud kogemused kasutult kõrvale heidetakse ja tööd südamega teinud inimesed kohaliku kombe kohaselt sopaga üle kallatakse. Veel on võimalus asja muuta.