Mis paneb meid tiksuma?

Kella paneb liikuma pingule keeratud vedru või laetud patarei ning hobusele lisab sammu nina ette riputatud kaerakott.

Küsimusele, mis inimesi ?tiksuma? paneb, pole kaugeltki nii kerge vastata. ?Koletise ball? sunnib vaatajaid selle üle tõsiselt pead murdma.

Üks sotsiaalpsühholoogia alusepanijaid, Kurt Lewin, pidas inimese tegevusmotiividest rääkides oluliseks teda ümbritseva keskkonna ?valentsust?. Tema käsitluses tuleneb objektide või sündmuste valentsus inimese jaoks sellest, kuivõrd need võimaldavad rahuldada tema vajadusi. Seega valentsuse tugevus ja märk (positiivne või negatiivne) sõltuvad otseselt konkreetse inimese hetkevajadustest.

?Koletise ball? paneb mõtlema, kas selle ?reegli? alusel tekivad ja arenevad ka inimeste omavahelised suhted? Ja kuivõrd valentne võib inimese jaoks olla üks lihtne pliiatsijoonistus, ?okolaaditahvel, sigaret või plastmassist lusikas?

Teine tuntud psühholoog Albert Bandura rõhutab, et inimesed modelleerivad kogu oma tegevuse teiste inimeste käitumise, suhtumise ja emotsioonide väljendamise järgi.

Isade ja poegade omavahelised suhted ?Koletise ballis? panevad mõtlema, kas nii õpitakse ka vihkamist? Ja kas see korralikult selgeks õpitud vihkamine võib olla inimese peamiseks liikumapanevaks jõuks?

Paljutahuline lugu tööst, kunstist, vägivallast, vihkamisest, surmast, süütundest, üksindusest, rahulduse otsimisest ja kohanemisest ei ole vaatajale kerge suutäis. Kui ükski eespool toodud küsimus teile korda ei lähe, siis võiksite selle filmi vaatamise asemel näiteks istuda verandale, süüa jäätist ja iseendale rahustavalt kinnitada: ?Küll meil läheb kõik hästi.?

Autor: Sten Hansson