EL lükkas rasked laienemisotsused edasi

Ehkki 15 ELi liikmesriigi liidrid kordasid valmisolekut võtta alates 2004. aastast vastu kümme uut liiget, ütles Saksamaa kantsler Gerhard Schröder, et laienemise kõige raskem küsimus ? selle finantseerimine ? lahendatakse tõenäoliselt alles detsembriks. Saksamaa kui ELi suurim rahastaja soovib laienemiskulusid seostada ELi kuluka põllumajanduspoliitika (CAP) reformimisega. Saksamaa ei ole nõus Euroopa Komisjoni ettepanekuga võrdsustada uute riikide talunike otsetoetused pärast üleminekuaega ELi praeguste otsetoetustega, vaid soovib põllumajanduskulude vähendamist. ELi suured põllumajandustoetuste saajad, nagu Prantsusmaa, ei taha sellest kuuldagi ning Prantsusmaa president Jacques Chirac on lubanud seniseid toetusi iga hinna eest kaitsta. Seetõttu peetaksegi tõenäoliseks, et need rasked läbirääkimised lõpevad viimase hetke kompromissiga detsembrikuus.

Vahepeal on Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinik austerlane Franz Fischler tulnud lagedale CAPi reformimise soovitustega, mis on peaaegu kõiki üllatanud. Kõige üllatavam on see, et Fischler soovitab lõpetada otsetoetuste sidumise tootmismahuga. Praegu sõltub otsetoetuste suurus otseselt talunike loomade arvust või põllupinna suurusest. Selle asemel soovitab volinik hakata talunikele maksma kindla suurusega keskmist toetust, mis on võrdne eelmiste aastate keskmise toetusega ning mis seotakse palju tihedamalt keskkonna, loomade eest hoolitsemise ja toidukvaliteedi standarditega. Ettepaneku kohaselt peaksid toetused 6?7 aasta jooksul järk-järgult vähenema 20% ning vabanev raha tuleks suunata maaelu üldiseks arendamiseks. Toetuste maksimaalne suurus ühe talu kohta ei tohiks edaspidi ületada 4,7 miljonit krooni.

Fischleri plaani rakendamine võimaldaks asjatundjate sõnul ELil tabada mitu kärbest ühe hoobiga: lihtsustada CAPi ja vähendada selle kulusid ELi laienemise oludes, kaotada olukord, kus 20% talunikest saab 80% subsiidiumidest, suurendada tarbijate usaldust toiduainete kvaliteedi vastu ning vähendada talunikel bürokraatiat ja vajadust hoida tootmiskvoote. Samuti annaksid need ELile parema positsiooni Maailma Kaubandusorganisatsiooni läbirääkimistel põllumajanduse liberaliseerimise üle.