Ebausklikud tuulepüüdjad merel

Jahi Emerald kipper Andrus Leinemann on jahiomanik olnud kaks aastat. Jahisõidust rääkides seletab ta õhinal, kui palju vabadust see sõiduk annab: võid sõita, kuhu ise tahad. Tuul kui jahi peamine liikumapanev jõud on tasuta käes, erinevalt nt kaatrist, millele tuleb vahetpidamata kütust osta. Jahi võimalusi ringirändamisel tutvustas meile ju Lennukki, mis ilmale tiiru peale tegi.

Suurem osa Eesti jahtidest on kaptenite endi omad, välja arvatud paar riigijahti ning firmadele kuuluvad alused. Viimastel on sageli palgalised kaptenid, isikliku jahiga sõidab iga kapten ise. Ilma paberitega meremeheta pardal jaht merele minna ei tohi ning tema vastutab kõige eest. Seepärast öeldakse ?Kapten laevas ? jumal taevas?. See tähendab, et kapteni sõna on laeval käsk ja sellele vastu ei vaielda. Tema ju vastutab.

Jahisõiduks vajaliku loa saamiseks tuleb anda veeteede ametile eksam ? nagu autojuhiloa saamiseks. Eksamiks saab õppida ise või minna Piritale TOPi kursustele. Esmalt saadakse roolimehe paberid, järgmiseks kipri ja viimaks jahikapteni omad. Iga järgmise astme saamiseks tuleb sõita vähemalt 1000 meremiili, üks miil on 1852 meetrit.

30aastase Purkeni esimene elamus oli tõdemus, et mitte millestki ei saanud aru, alguses vähemasti. ?Peale vaadates peaks kõik nii lihtne olema, aga kui sebimiseks läheb, ei saa enam midagi aru. Kõik sõnad on võõrad,? kirjeldab ta oma abitust Emeraldil. Muidugi ? igal purjel on oma nimi, iga purje liigutamisel oma ja otsadel (merel pole köisi ega nööre, ainult otsad) samuti omad nimetused. ?Tiri seda sinist nööri!? ei öelda merel kunagi, ikka ?Sooti peale!? või ?Genua üles!? või ?Paut!?.

Pärast kokku kümnepäevast purjetamist julgeb Purken, tavaelus projektijuht Ühispangas, öelda, et merel ta ära ei eksi ? kursi ja asukoha määramise ja muu navigeerimisse puutuva sai ta selle ajaga selgeks. Nüüdisaegsete vahendite abil.

Purken pani merel tähele väga olulist asja: pardal on tähtis meeskonnatöö ning teiste inimestega tuleb rohkem arvestada kui ehk igaühe igapäevaelus. Ning see pidev valmisolek, mis merel on: ootamatult võib tulla vajadus pautida või halssida, mõni puri maha võtta või üles tõmmata, ning siis pole enam aega mõelda, mis ja kus. ?Merel kehtivad merereeglid: kui on vaja tegutseda, siis on vaja,? võtab Purken selle lihtsate sõnadega kokku. Tuulise ilmaga pole aega mõelda kodule, tööle, toidule ega vihmale, sest laeval on pidevalt palju tähtsamat tegemist.