Eesti Päevalehe küsitlusest selgus, et keskastme töötajate palk küünib 25 000 kroonini, kasvades aastas keskmiselt kuni 10 protsenti.
Keskastme juhi palgatõus sõltub aastast. Näiteks Eesti Ühispangas ei olnud eelmisel aastal palgatõusu. Selle aasta jooksul on palk kerkinud kuni viis protsenti, ulatudes augustis keskmiselt üle 21 100 krooni.
?Lisaks makstakse töötajatele üks kord aastas boonust vastavalt panga ja üksuse tulemustele,? märkis Ühispanga PR- ja turundusdivisjoni direktor Kersti Tumm.
Ühes Eesti kütusejaemüügi firmas on keskastmetöötajate palgatõus seni püsinud umbes üheksa protsendi juures. Aga viimastel aastatel nii suurt tõusu pole enam olnud.
?Töölepingu tingimused on kõikidele keskastmetöötajatele samad,? kommenteeris jaemüügiketi juht. ?Vaid põhipalk võib erineda.?
Tema sõnul on administratsiooni ja keskastmejuhtide n-ö mediaanpalk 15 000 krooni, boonused sõltuvad peamiselt firma finantstulemustest ja isiklikust panusest.
Ükski küsitletud erakapitalil baseeruvatest ettevõtetest ei võta palkade kujundamisel võrdluseks riigisektori palku.
?Projektijuhi palk jääb vahemikku 18 000-25 000 krooni,? lausus rahandusministeeriumi initsiatiivil loodud Riigi Kinnisvara juht Enn Teimann. ?Sama tase on ka erasektoris, mingit vahet pole.?
Teimanni hinnangul vahel küll tundub, et projektijuhtide leidmiseks võiks palk veel kõrgem olla. ?Aga samas saame hakkama ja enne tuleb tööd teha, ennast näidata,? tõdes ta.
Tippjuhtidele hiiglaslikku palka maksvas Eesti Põlevkivis kehtib pressiesindaja Rasmus Ruuda kinnitusel astmepalk. Astmestiku järgi jäävad keskastme töötajate palgad vahemikku 9000-21 000 krooni, sinna vahele jääb neli palgaastet. ?Tegemist on meie ettevõtte juhtimise eripäraga, kus näiteks mäemeistrit loetakse ka keskastmejuhiks,? lausus Ruuda. ?Iga lepingut vaadeldakse eraldi, aasta jooksul kerkisid palgad keskmiselt kümme protsenti.?