Seaduseelnõu menetleb praegu Riigikogu. KredExi riskivaldkonna juht Anto Viigi ütles, et seaduse jõustumisel muutub kommertspankade antav KredExi tagatud laen väikeettevõtjatele 1-2 protsenti odavamaks.
Viigi ei soostunud eelnõu muudatusi kommenteerima. ?Me tegime oma ettepanekud ja neid arutatakse,? ütles Viigi.
Seaduse esialgsest variandist, mis on Riigikogu koduleheküljel huvilistele tutvuda ning mis paistab silma riiklikult toetatavate valdkondade riskantsuse poolest, pole seaduse algataja Kalev Kallo sõnul tänaseks palju järele jäänud.
Majandusministeeriumis ja KredExis eelnõusse tehtud muudatused tulevad Riigikogu majandustoimkonnas arutlusele homme. Muudatused avalikustatakse pärast seda, kui majandustoimkond on need heaks kiitnud.
Kui Euroopas ja ka Eestis on garantiifondid seadnud eesmärgiks end täiendavate rahasüstideta ära majandada, siis Ameerikas annavad riiklikud fondid arenguabi.
Kahjumisse jäävate või kasumit mitte saavate projektide rahastamise kulud kaetakse esimesel juhul edukate projektide ning teisel juhul maksumaksja arvel.
KredExi juhataja Maive Rute ütles, et väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete laenude riiklik tagamine suureneb. ?See võimaldab väikeettevõtetel laene saada mõistlikel tingimustel,? lausus Rute. KredEx kavatseb Eestis rakendada Austria ja Kanada garantiifondide kogemusi, mida käsitles äsja Tallinnas toimunud rahvusvaheline konverents.
Rute kinnitas, et KredExi eesmärgiks on ka edaspidi mitte panna riigile täiendavat koormat. ?Kui Ameerikas on fondid valmis finantseerima ka kahtlasi projekte, siis meie tegutseme nii, et suudame kahjumid kinni maksta.? Omakapitali garantiide andmist ehk riskikapitali riiklikku tagamist ei ole KredEx otsustanud. ?Tahame veel kodutööd teha,? rääkis Rute ega välistanud, et langetatakse negatiivne otsus.
Selle aasta märtsis 10 miljonit krooni laenu saanud ASi Hansa Candle tegevjuht Tarvo Moss ütles, et ehkki pank võib intressi langetada, toob KredExi garantii kaasa kulutusi, mis lõppkokkuvõttes ei tähenda ettevõtjale odavamat laenu. ?KredExi mõte on, et ettevõte saab rohkem laenuraha kasutada, kui see ilma piisavate tagatisteta võimalik oleks.?