Nordea Pank ei usu krooni devalveerimist

Äripäev tervitab Nordea panga otsust langetada kroonilaenude baasintressimäär 3,75 protsendile ehk samale tasemele, kui on euroga seotud laenude baasintressimäär. Erinevalt konkureerivatest pankadest hindab Äripäev, et Nordea saab kliendisõbraliku tootega uusi laenuvõtjaid kindlasti juurde.

Nordea Panga sõnum on tegelikult väga lihtne: me ei usu Eesti krooni devalveerimist. Sellise tõdemuseni jõudis Põhjala pank, kahjuks mitte veel aga Eestis registreeritud kommertspangad. Teisiti ei saa kommenteerida fakti, et siiani on stabiilselt kolmveerand laenumahust või isegi veidi üle selle olnud seotud euroga.

Ei, see pole olnud eurodirektiivide ülevõtmise agarus või mingite euronõuete täitmine. Ka ei väljastata euroga seotud laene mitte eurodes, vaid ikka kroonides, ja ka tagasi maksab klient kroonides. Ainult laenulepingus on kliendile valus punkt, et krooni devalveerimise korral tuleb laenu tagasi hakata maksma uue kursi järgi, nagu oleks laen eurodes väljastatud.

Sellega on Eesti kommertspangad pannud krooni devalveerimise riski täielikult kliendi õlule.

Laenude sidumisest euroga on tekkinud kommertspankadel hiiglaslik avatud välisvaluutapositsioon ? tänaseks umbes 20 miljardi krooni suuruses summas. Kui ühel heal päeval oleks kroon devalveeritud, oleks laenuvõtjad kandnud hiigelkahjusid (ja pangad saanud teoreetiliselt samaväärselt kasu, kui laenuvõtjad poleks ainult pankrotti läinud).

Õnneks on kroon tugev saanud ja vägagi tõenäoliselt peab vastu kuni euro tegeliku ülevõtmiseni, mis saab Eesti Panga hinnangul toimuda kõige varem 2006. aastal.

Pöördudes tagasi tänasesse päeva, saab näiteks Hansa- või Ühispangast euroga sidumata laenu võtta küll, ent see on keskmiselt 2,4 protsendipunkti kallim. Nüüd on krooni devalveerimise risk läinud küll panga kanda, kuid selle eest tuleb täiendavalt maksta.

Iga protsendipunkti võrra kõrgem intressimäär suurendab pikaajalise eluasemelaenu puhul märgatavalt igakuiseid tagasimakseid. Et Nordeas lisa maksma ei pea, selles peitubki kliendisõbralikkus. Miks mitte võtta siis läbi ja lõhki kroonilaen, jahmerdamata veel euro ja krooni vaheliste kurssidega.

See, et konkurendid Nordea sammu sõnades millekski eriliseks ei pea, viitab turuosade uuele ümberjagamisele ja konkurentsi tihenemisele laenuturul.

Nordea samm võib tegudes teisi panku sundida samuti oma senist eranditult euromeelset laenupoliitikat üle vaatama. Koos sellega pangandusturg korrastub ja kõigi muude võrdsete tingimuste korral tegelikud laenuintressid alanevad. Kergem on võtta eluasemelaenu, alustada ettevõtlusega, maksta tagasi varasemad kallimalt võetud või euroga seotud laenud.

Soome keskpank oli esimene, mis septembris 1992 hakkas ametlikus kursitabelis noteerima Eesti krooni. Kümme aastat hiljem tuli Nordea Pangalt väärt lisa, et miks peaksid Eestis väljastatud laenud olema seotud euroga.