Ettevõtluse tulu maksustamine

Ajakirjanduses avaldatud mitmete arvamuste kohaselt 2000. aasta algusest alates Eestis äriühingute kasumit enam ei maksustata. Esineb ka vähem optimistlikke seisukohti, et maksuvaba on vaid jaotamata ehk nn reinvesteeritud kasum. Kellel on siis õigus?

Kui teemasse natuke süveneda, selgub üllatav tõsiasi, et mõlemad seisukohad on justkui õiged. Nimelt kehtiva tulumaksuseaduse (TMS) § 50 järgi peab äriühing maksma tulumaksu kõikidelt dividendidelt või muudelt kasumieraldistelt, mida makstakse kas füüsilistele isikutele, tulumaksusoodustust mitteomavatele mittetulundusühingutele või sihtasutustele ja mitteresidentidele (erandiks on mitteresidendi Eestis registreeritud nn püsiv tegevuskoht). Ühelt Eesti äriühingult teisele dividendi maksmine aga maksukohustust ei tekita. Niisiis tekib maksukohustus vaid kasumi jaotamisel osundatud kategooriasse kuuluvatele omanikele. Muuseas ei ole seaduses sätet, et maksuvabastuse saamiseks peaks kasum olema reinvesteeritud, ja seega on maksuvaba ka lihtsalt pangakontol seisev kasumiraha. Iseasi on muidugi see, kas selline teguviis äriliselt otstarbekas on.

Kuigi maksu maksab dividendi maksja, mitte aga saaja, on mitmed Eesti firmade välisosanikud neile osaks saanud diskrimineerimise üle rahulolematud. Siiski ei nurise mitte kõik välisinvestorid. Loo alguses esitatud esimese seisukoha juurde tagasi pöördudes julgen väita, et kehtiv seadus võimaldab teenitud kasumi ka nii välja maksta, et tulumaksukohustust ei teki.

Hoolimata optimistlikest poliitilistest loosungitest ei olnud täielik maksuvabastus tõenäoliselt siiski seadusandja sihipärase tegevuse tagajärg. Seda arvamust kinnitab asjaolu, et möödunud aastal TMSi § 50 pisut muudeti. Selle tulemusel tekib tulumaksukohustus dividendi või muu kasumieraldise maksmisel olenemata omaniku staatusest. Järelikult ei mõjuta järgmisel aastal äriühingu omanike struktuuri muutus enam maksukohustuse suurust ning nii residendid kui ka mitteresidendid saavad dividendide maksmisel võrdelise osa kasumist. Näiteks 100 000 krooni kasumit teeninud firma omanikud saavad 2003. aastal dividendina 74 000 krooni ja 26 000 krooni kuulub tulumaksuna riigile.

Kuna kasumit hakatakse eranditult maksustama esimesel väljamaksmisel, tekib järgmisel aastal kasumi topeltmaksustamise võimalus. TMSi § 54 sätestab järgmisel aastal küll topeltmaksustamise vältimise mehhanismi, kuid kahjuks toimib see vaid osaliselt. Nimelt on dividendide väljamaksmisel õigus tasumisele kuuluvat tulumaksu vähendada vaid äriühingul, kes on saanud dividende teiselt äriühingult, milles ta osalus on vähemalt 20. Eelnevast järeldub, et kui investeerimine väärtpaberitesse on äriühingu kõrvaltegevus ja saadud dividende edasi ei maksta, pole olukord lootusetu, sest riigile peab loovutama vaid 26. Elu muutub kibedaks aga firmadel, kes tegelevad ainult väärtpaberite äriga ja kelle osalused ei ulatu 20ni. Nemad peavad leppima sellega, et saadud dividendilt on dividendimaksja juba 26 riigile tasunud ja omakorda dividendi maksmisel peab sellest veelkord 26 riigile üle kandma. Seega makstakse riigile kokku juba rohkem kui 45 tulumaksu.

TMSi § 50 muudatuse tulemusel tundub maksukohustuse vältimine kasumi jaotamisel tulevikus olevat võimatu ja näib, et maksukohustuse edasilükkamiseks peab ka dividendide maksmise edasi lükkama. Järelikult võib riigieelarvele järgmisel aastal oodata mõningast täiendust. Kahtlane on see, kas muudatusel ka mingi ettevõtlust soodustav või tasakaalustav mõju on.

Autor: Jüri Kalda