Eesti avalik sektor ei ole ülearu suur ja avaliku sektori palgad ei ole ülearu kõrged, väidab majandusministri nõunik Heido Vitsur.
'Eesti avaliku sektori põhiprobleemiks on tema kesine võimekus, mis kahjuks on kõigi turu seaduste järgi otseses sõltuvuses ka nendest palkadest, mida seal makstakse,' kirjutab Vitsur homme ilmuva Äripäeva arvamusküljel.
Riigisektoris tehtav töö konkureerib oma keerukuselt ja töötajatele esitatavate nõuete poolest pangandussektori spetsialistide omaga. Palgad aga ei konkureeri ja siia ongi odava ja efektiivse riigi saavutamise probleem maetud, väidab Vitsur.
Samal ajal kui Eesti siseselt on saanud alatasa korratavaks ja seetõttu ka peaaegu vaieldamatuks tõeks väide, et meie arengu kõige suuremaks takistuseks on liiga suur avalik sektor (suur eeskätt kalliduse mõttes), on väliseksperdid avalikule sektorile ette heitnud selle kesist institutsioonilist suutlikkust, väidab Vitsur.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tema sõnul on põhiküsimus selles, kas meil on meie praeguses olukorras võimalik omada odavat ja efektiivset või siis odavamat või efektiivsemat avalikku sektorit.
Vastuse leidmisel peaksime esiteks sellest, et me asume praegu Euroopa Liidu, aga mitte mõne Kagu-Aasia kaubandusliidu lävel, ning teiseks sellest asjaolust, et Eesti on üpris vaene Euroopa riik.
'Olen päris kindel, et Eesti arengut ei takista mitte niivõrd avaliku sektori kulutused, vaid eeskätt see, et meie seadused ja regulatsioonid on tihti olnud üpris konarlikult koostatud. Meil tuleks ükskord aru saada, et liberaalsetest põhimõtetest on väga vähe kasu, kui nende rakendamine tegelikus elus on tihti ettearvamatu ja läheb üle kivide ja kändude,' on Vitsur seisukohal.
Tahame me seda või ei taha, sõltub Eesti majandussüsteemi toimimise edukus väga paljuski sellest, kes regulatsioone koostavad, sellest, kui hästi on regulatsioonide rakendumine ette valmistatud ning kui operatiivselt suudetakse likvideerida elus paratamatult ette tulevaid ebakohti. On ilmne, et see töö ei ole just lihtsaimate killast, kirjutab Vitsur.