• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 03.10.02, 15:20
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Vitsur: riigiametnike palgad pole kõrged

Eesti avalik sektor ei ole ülearu suur ja avaliku sektori palgad ei ole ülearu kõrged, väidab majandusministri nõunik Heido Vitsur.
'Eesti avaliku sektori põhiprobleemiks on tema kesine võimekus, mis kahjuks on kõigi turu seaduste järgi otseses sõltuvuses ka nendest palkadest, mida seal makstakse,' kirjutab Vitsur homme ilmuva Äripäeva arvamusküljel.
Riigisektoris tehtav töö konkureerib oma keerukuselt ja töötajatele esitatavate nõuete poolest pangandussektori spetsialistide omaga. Palgad aga ei konkureeri ja siia ongi odava ja efektiivse riigi saavutamise probleem maetud, väidab Vitsur.
Samal ajal kui Eesti siseselt on saanud alatasa korratavaks ja seetõttu ka peaaegu vaieldamatuks tõeks väide, et meie arengu kõige suuremaks takistuseks on liiga suur avalik sektor (suur eeskätt kalliduse mõttes), on väliseksperdid avalikule sektorile ette heitnud selle kesist institutsioonilist suutlikkust, väidab Vitsur.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Tema sõnul on põhiküsimus selles, kas meil on meie praeguses olukorras võimalik omada odavat ja efektiivset või siis odavamat või efektiivsemat avalikku sektorit.
Vastuse leidmisel peaksime esiteks sellest, et me asume praegu Euroopa Liidu, aga mitte mõne Kagu-Aasia kaubandusliidu lävel, ning teiseks sellest asjaolust, et Eesti on üpris vaene Euroopa riik.
'Olen päris kindel, et Eesti arengut ei takista mitte niivõrd avaliku sektori kulutused, vaid eeskätt see, et meie seadused ja regulatsioonid on tihti olnud üpris konarlikult koostatud. Meil tuleks ükskord aru saada, et liberaalsetest põhimõtetest on väga vähe kasu, kui nende rakendamine tegelikus elus on tihti ettearvamatu ja läheb üle kivide ja kändude,' on Vitsur seisukohal.
Tahame me seda või ei taha, sõltub Eesti majandussüsteemi toimimise edukus väga paljuski sellest, kes regulatsioone koostavad, sellest, kui hästi on regulatsioonide rakendumine ette valmistatud ning kui operatiivselt suudetakse likvideerida elus paratamatult ette tulevaid ebakohti. On ilmne, et see töö ei ole just lihtsaimate killast, kirjutab Vitsur.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 11 p 2 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele