Inge Rumessen • 22. oktoober 2002 kell 10:21

Kutsehaigusi on diagnoositud kaks korda vähem

Tänavuse aastaga diagnoositi sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla Töötervishoiu Keskuse poolt 100 esmast kutsehaigust.

Mullu samas ajavahemikus sedastati esmaselt kutsehaigus 207 korral. Kutsehaigusi on tänavu diagnoositud 88 inimesel, neist 58 on mehed. Kõige rohkem diagnoositi esmaseid kutsehaigusi Jõgevamaal (31 juhtumit), järgnevad Põlva- (17) ja Võrumaa (11). Eelmisest aastast vähem on kutsehaigusi juurde tulnud Pärnumaal (7), Ida-Virumaal (1) ja Viljandimaal (2).

Ainult üks kutsehaigus pandi kirja Ida-Virumaal, Saaremaal ja Valgamaal.

Kõige rohkem diagnoositi tänavu vibratsioonitõbe (38) ja ülekoormushaigust (35), kolmandal kohal on vaegkuulmine (15). Selline pingerida on kehtinud juba aastaid.

Kõige rohkem täheldati esmast kutsehaigust traktoristidel (35), põllutöölistel ja loomakasvatajatel (15) ning auto- ja bussijuhtidel (13).

Võrreldes eelnevate aastatega on esmaselt diagnoositud kutsehaiguste arv tugevasti vähenenud. Kutsehaiguse kui haiguse põhjendamine ja seostamine töötingimustega on raskendatud nõukogude ajal teostatud ohutegurite mõõtmistulemuste puudumise tõttu. Tolleaegsed ettevõtted on likvideeritud või reorganiseeritud ning dokumentatsioon töökeskkonna seisundit iseloomustavate andmetega pole talletatud.

Töötervishoiu Keskuse andmetel pöördub aastas nende poole umbes 700 inimest, kuid kindlalt saab esmast kutsehaigust diagnoosida ainult vastavate dokumenteeritud töökeskkonna seisundit iseloomustavate andmete olemasolul.

Hetkel kuum