Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Soome on eestlasele kallis

    Soome on eestlastele kallis nii ühes kui teises tähenduses. Esiteks meeldib meile seal ikka aeg-ajalt käia uusi elamusi saamas, teiseks on sealsed kaubad iga päev eesti kroonides maksjale enamasti liiga kallid.
    Et üleminek kodumaistelt hindadelt Soome hinnatasemele eestlastele liiga karm ei tunduks, selle eest on juba laevafirmad hoolitsenud. Sest alla 50 krooni ei maksa kiirlaeva puhvetis ükski võileib.
    Sestap einestavad laevadel enamasti soomlased ja eestimaalased üritavad reisiks kuluvad poolteist tundi niisama aknast välja vaadates mööda saata. Ega suurtel laevadel olukord palju parem ole, seal tuleb vaid tühja kõhuga kauem vastu pidada.
    Helsingisse jõudes võtab kõigepealt aega uute hinnasiltidega harjumine. Tavaliselt on suurelt kirjutatud hind eurodes ja väiksemalt vanades heades soome markades. Ehkki meie jaoks on praktiliselt ükskõik, kas korrutada sildile märgitud number 2,6 või 15,6ga ? arvutada peab ikka oskama. Soomlased ise ajavad need kaks raha alailma segi ja mõne hinna kohta pärides annab eestlasel pärast tükk aega nuputada, et kas see oli nüüd fimmides või eurodes öeldud. Kohalikud kaebavad, et pärast euro tulekut läksid kõik odavad asjad oluliselt kallimaks, ehkki poodnikud seda hästi tunnistada ei taha.
    Helsingi kesklinnas paikneva Forumi toidukaupluse juhataja Harri Forssell kinnitab, et hinnad eurole ülemineku tõttu ei tõusnud. Tõepoolest, sealsetel hinnasiltidel võib kohata ka ühe sendiga lõppevaid numbreid, ehkki endal nii väikest münti kolme päeva jooksul käes hoida ei õnnestunud.
    Forssell kiidab, et eestlasi käib tema poes palju ning põhiliselt ostavad nad teed ja forelli. Et forelli, see ei pane kedagi imestama. Aga teed?
    Kappame fotograafiga teeriiuli juurde, kuid midagi eriti odavat silma küll ei hakka. Karp Liptoni pakiteed maksab 2 eurot ehk 62 eesti krooni, mis pole just eriti odav. See-eest võib poolekilose kohvipaki, mille juures ilutseb silt first price, saada kätte ühe euro eest, mis teeb meie rahas 15,6 krooni. Pakk Presidenti maksab 44 krooni, mis on enam-vähem samapalju, kui meil suuremates poodides, kus parasjagu selle kohvimargi soodustuskampaaniat pole. Forellifilee hinnaga 8,8 eurot ehk 137 krooni kilo, tundub kallivõitu. Igal juhul saab selle Helsingi sadamas paiknevalt kalaturult märksa odavamalt kätte.
    Mis eestlase eriti pahviks lööb, on õlle hind. Hotelli lobibaaris maksis pool liitrit tumedat õlut 5,5 eurot, mis teeb meie rahas 85 krooni. Kodus vist küll selle raha eest õlut ei jooks!
    Vaatame, ehk saab lähedalasuvast pubist odavamalt. Aga võta näpust, kann kohalikku ja üsna lahjat Lapin Kulta õlut maksab sealgi 4,2 eurot ehk 65 krooni. Poeletil oli sama 4,5 kraadine õlu saadaval hinnaga 1,77 kolmandikliitrine purk ehk siis ligi 28 krooni. Pole ka just vähe.
    Enne mõnda Helsingi paljudest omanäolistest restoranidest sööma minekut tasuks kolm korda mõelda, sest alla 300 kroonist praadi on raske leida. Küll aga kiitlevad soomlased, et McDonalds alandas euro tulles oluliselt oma söökide hindu. Seega valib suur osa eestlastest hamburgeri.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Keskpank võib tõsta intressi, aga enne paneb inflatsioonile käe ette jahtuv majandus
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Jalgpalliajakirjanik: FIFA ja Aivar Pohlaku võim põhineb hirmul
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Kanada esimese kuue kuu ülejäägiks kujunes 1,72 miljardit
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Raadiohitid: lahti rullub krüptoplatvormi ja kinnisvaraarenduse olukord
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Haljala vald pani vallamaja oksjonile
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,

Olulisemad lood

Tööstus: ikkagi see talv tuleb leida mingi lahendus
Masina- ja metalli­firmad, aga ka kõik teised tööstused ei suuda võistelda naaberriikide energiatoetusi saavate ettevõtetega ja valitsuse ees on valik: kas maksta lihtsalt töötutoetust inimestele või aidata ettevõtetel edasi toimetada.
Masina- ja metalli­firmad, aga ka kõik teised tööstused ei suuda võistelda naaberriikide energiatoetusi saavate ettevõtetega ja valitsuse ees on valik: kas maksta lihtsalt töötutoetust inimestele või aidata ettevõtetel edasi toimetada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.