Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Soome on eestlasele kallis
Soome on eestlastele kallis nii ühes kui teises tähenduses. Esiteks meeldib meile seal ikka aeg-ajalt käia uusi elamusi saamas, teiseks on sealsed kaubad iga päev eesti kroonides maksjale enamasti liiga kallid.
Et üleminek kodumaistelt hindadelt Soome hinnatasemele eestlastele liiga karm ei tunduks, selle eest on juba laevafirmad hoolitsenud. Sest alla 50 krooni ei maksa kiirlaeva puhvetis ükski võileib.
Sestap einestavad laevadel enamasti soomlased ja eestimaalased üritavad reisiks kuluvad poolteist tundi niisama aknast välja vaadates mööda saata. Ega suurtel laevadel olukord palju parem ole, seal tuleb vaid tühja kõhuga kauem vastu pidada.
Helsingisse jõudes võtab kõigepealt aega uute hinnasiltidega harjumine. Tavaliselt on suurelt kirjutatud hind eurodes ja väiksemalt vanades heades soome markades. Ehkki meie jaoks on praktiliselt ükskõik, kas korrutada sildile märgitud number 2,6 või 15,6ga ? arvutada peab ikka oskama. Soomlased ise ajavad need kaks raha alailma segi ja mõne hinna kohta pärides annab eestlasel pärast tükk aega nuputada, et kas see oli nüüd fimmides või eurodes öeldud. Kohalikud kaebavad, et pärast euro tulekut läksid kõik odavad asjad oluliselt kallimaks, ehkki poodnikud seda hästi tunnistada ei taha.
Helsingi kesklinnas paikneva Forumi toidukaupluse juhataja Harri Forssell kinnitab, et hinnad eurole ülemineku tõttu ei tõusnud. Tõepoolest, sealsetel hinnasiltidel võib kohata ka ühe sendiga lõppevaid numbreid, ehkki endal nii väikest münti kolme päeva jooksul käes hoida ei õnnestunud.
Forssell kiidab, et eestlasi käib tema poes palju ning põhiliselt ostavad nad teed ja forelli. Et forelli, see ei pane kedagi imestama. Aga teed?
Kappame fotograafiga teeriiuli juurde, kuid midagi eriti odavat silma küll ei hakka. Karp Liptoni pakiteed maksab 2 eurot ehk 62 eesti krooni, mis pole just eriti odav. See-eest võib poolekilose kohvipaki, mille juures ilutseb silt first price, saada kätte ühe euro eest, mis teeb meie rahas 15,6 krooni. Pakk Presidenti maksab 44 krooni, mis on enam-vähem samapalju, kui meil suuremates poodides, kus parasjagu selle kohvimargi soodustuskampaaniat pole. Forellifilee hinnaga 8,8 eurot ehk 137 krooni kilo, tundub kallivõitu. Igal juhul saab selle Helsingi sadamas paiknevalt kalaturult märksa odavamalt kätte.
Mis eestlase eriti pahviks lööb, on õlle hind. Hotelli lobibaaris maksis pool liitrit tumedat õlut 5,5 eurot, mis teeb meie rahas 85 krooni. Kodus vist küll selle raha eest õlut ei jooks!
Vaatame, ehk saab lähedalasuvast pubist odavamalt. Aga võta näpust, kann kohalikku ja üsna lahjat Lapin Kulta õlut maksab sealgi 4,2 eurot ehk 65 krooni. Poeletil oli sama 4,5 kraadine õlu saadaval hinnaga 1,77 kolmandikliitrine purk ehk siis ligi 28 krooni. Pole ka just vähe.
Enne mõnda Helsingi paljudest omanäolistest restoranidest sööma minekut tasuks kolm korda mõelda, sest alla 300 kroonist praadi on raske leida. Küll aga kiitlevad soomlased, et McDonalds alandas euro tulles oluliselt oma söökide hindu. Seega valib suur osa eestlastest hamburgeri.