Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vana arvuti tasuta töökorda

    Otsustasin oma vana Microlinki arvuti infoajastu kirjutusmasinaks muuta. Veteranilt palju ei nõua ? e-post, pangaülekanded ja kirjatöö võimalus oleks piisav. Kuidas seda soodsalt teha?
    Operatsioonisüsteem Windows 95 on masinas legaalne, kuid olen võõrdunud kasutamast seda muuks kui mängimiseks. Operatsioonisüsteemiks soovitan valida Linuxi. Liiati ei mõjutaks Windows 95 kasutamine tarkvara valikut ega masina jõudlust eriti. Võtsin ise Mandrake?i versiooni 8.2, sest tunnen seda hästi ja see on Linuxi distributsiooni valikul alati parim põhjendus.
    Töölaua keskkonda valides tuleb öelda, et KDE ja Gnome on ilusad, aga liiga nõudlikud. Ise valisin XFCE ja loobusin Fluxboxist, sest XFCEga tuleb kaasa hea failihaldur ja algaja jaoks on ta lihtsam, pealegi pole ma selle masina ainus kasutaja. Fluxboxi eeliseks olnuks võimalus häälestada vajaminevad programmid klaviatuurile nii, et midagi menüüst hiirega taga ajama ei pea. See on mõnus, kui neid programme pole just kümneid.
    Kirjatööks valisin OpenOffice.org?i, et luua .doc- või .rtf-faile ? ei saa nõuda teistelt arvutikasutajatelt eksootiliste failitüüpide avamist. Suurem on valik siis, kui loodavad tekstid on lihtsad. Sellistega tuleb Windowsi keskkonnas hästi toime 602. Linuxi all on OOo?st märksa väledam Abiword, mis muidu tore, aga ei oska tabeleid teha. OpenOffic.org avaneb minut ja 35 sekundit, edasi töötab normaalselt. Kuna arvutis kettaruumi jagub, siis võib-olla jõuab lihtsamate asjade tegemiseks edaspidi masinasse ka Abiword.
    Teist jõudluse kirstunaela kartsin pangatehinguist. Arvasin, et ega pangas ilma Mozillata hakkama ei saa ja installeerisin selle arvutisse. Avanes 37 sekundit ja venis ning venis. Siis sattusin lugema, et tekstipõhine brauser nimega links toetab samuti turvalist sidet. Proovisin, kohanemiseks läks umbes 30 sekundit, kuid selle ajaga olin juba Ühispanga internetipangas sees. Selle pilt nägi küll välja nagu mu lapsepõlvest pärit arvutites, aga pangaväljavõtte sain kätte enne, kui Mozillaga sissegi jõudnuks logida. Leidsin, et rohkem pole mul selles masinas vajagi. Eriti tasub linksi brauseri peale mõelda halva ühenduse korral, sest mahukaid pilte ei tule selle puhul läbi võrgu lohistada ja ühendus on palju kiirem.
    Jäi veel e-posti programm ehk meiler. Proovisin läbi kõik, mis CD-plaatidel oli. Tekstipõhised mutt ja pine ise kirju ei tõmba ning seega ei sobinud. Vaatasin Mandrake?i plaadid läbi ja leidsin koguni viis meilerit: Evolution, KMail, Spruce, Sylpheed ja TradeClient. Evolution on liialt suur ja aeglane, Sylpheed enam-vähem sobiv, aga lõpuks otsustasin siiski harjunud KMaili kasuks. Internetiühenduse loomiseks kasutasin kppp-d kui konkurentsitult mugavaimat võimalust. Alternatiive on ka, näiteks wvdial, kuid nende seadistamine on algajale keerukas.
    Veel läheb vaja failihaldurit. XFCEga kaasa tulev xftree on väike, kiire ja võimekas. Kiire on ka X WinCommander, mis tundub Linuxis algajale tuttavamgi. Kui vahel on vaja lugeda .pdf-faile, siis saab Windowsi keskkonnas selleks sobiva Acrobat Readeri rolliga suurepäraselt hakkama Ghostview.
    Veel mõned soovitused. Linuxi rusikareegli järgi peab saalepartitsioon (inglise keeles swap partition ehk sisuliselt täiendav töömälu arvuti kõvakettal) olema sama suur kui arvuti töömälu ehk RAM. Kui vähegi võimalik, tehke ta suurem, 200 megabaiti või pisut enamgi. 32?64megabaidise RAMiga Pentiumile ei pruugi näiteks OpenOffice.org muidu paigaldudagi ? on proovitud ja just nii juhtuski. Kettaruumi vajate kindlalt alla ühe gigabaidi, säästlik ja vilunud kasutaja saab ehk hakkama 600?700 megabaidigaga.
    Kokkuvõtteks saab vanast kastist ? 133 MHz Pentium, 48 MB RAM, CD-ROM ja kaks kõvaketast (kokku üle 3 GB) ? toimiva töövahendi. Veidi aeglane, aga rahuldav. Tõsi, linksi brauseri tutvustamine raamatupidajale võib olla veidi valuline, aga siiski mitte võimatu ülesanne.
    Minu eksperimendi kordaja peab olema valmis lugema üksjagu dokumentatsiooni, kasutama käsurida ja kulutama aega, õnnest olenevalt mõnest tunnist paari päevani. Õnn omakorda sõltub sellest, kuidas teie vana arvuti Linuxiga läbi saab ja muidugi teie enda vilumusest.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Tiit Kolde: iga idee, mis tõstab turvatunnet, on kuldaväärt
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
Liisi Kirch: investeerimine on meeskonnasport. Seda on investor Toomase edus tunda
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Juhtide piiratud aeg teeb värbamise kalliks
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Fermi Energia astus esimese sammu Ukrainas
Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, toodab Fermi Energia 10 aasta pärast Ukrainas elektrit. Koostööleping on sõlmitud ja väikereaktorite tehnoloogiat on Ukrainal põhjust kaaluda küll, ütles hommikuprogrammis Fermi Energia juht Kalev Kallemets.
Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, toodab Fermi Energia 10 aasta pärast Ukrainas elektrit. Koostööleping on sõlmitud ja väikereaktorite tehnoloogiat on Ukrainal põhjust kaaluda küll, ütles hommikuprogrammis Fermi Energia juht Kalev Kallemets.
Erakonnad purelevad maksude kallal: tulumaks jääb enim hambu
Kaks valitsusliidu erakonda koos uue väikeparteiga jäid suurimale erimeelsusele üksikisiku tulumaksu küsimuses, kuid saavutasid muude maksudega hämmastava üksmeele saates „Poliitikute töölaud“.
Kaks valitsusliidu erakonda koos uue väikeparteiga jäid suurimale erimeelsusele üksikisiku tulumaksu küsimuses, kuid saavutasid muude maksudega hämmastava üksmeele saates „Poliitikute töölaud“.

Olulisemad lood

Kopsaka preemiaga arvamuskonkurss läks taas lahti Edukat Eestit toetab tänavu ka Eesti ükssarvik!
Täna algab Äripäeva veergudel juba 11. korda arvamuskonkurss Edukas Eesti eesmärgiga leida Eestile uusi säravaid edulugusid. Rahalised preemiad eesotsas 10 000eurose peaauhinnaga anname välja tuleva aasta aprillis.
Täna algab Äripäeva veergudel juba 11. korda arvamuskonkurss Edukas Eesti eesmärgiga leida Eestile uusi säravaid edulugusid. Rahalised preemiad eesotsas 10 000eurose peaauhinnaga anname välja tuleva aasta aprillis.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.