Vahur Lokk • 18. november 2002 kell 22:00

Vana arvuti tasuta töökorda

Otsustasin oma vana Microlinki arvuti infoajastu kirjutusmasinaks muuta. Veteranilt palju ei nõua ? e-post, pangaülekanded ja kirjatöö võimalus oleks piisav. Kuidas seda soodsalt teha?

Operatsioonisüsteem Windows 95 on masinas legaalne, kuid olen võõrdunud kasutamast seda muuks kui mängimiseks. Operatsioonisüsteemiks soovitan valida Linuxi. Liiati ei mõjutaks Windows 95 kasutamine tarkvara valikut ega masina jõudlust eriti. Võtsin ise Mandrake?i versiooni 8.2, sest tunnen seda hästi ja see on Linuxi distributsiooni valikul alati parim põhjendus.

Töölaua keskkonda valides tuleb öelda, et KDE ja Gnome on ilusad, aga liiga nõudlikud. Ise valisin XFCE ja loobusin Fluxboxist, sest XFCEga tuleb kaasa hea failihaldur ja algaja jaoks on ta lihtsam, pealegi pole ma selle masina ainus kasutaja. Fluxboxi eeliseks olnuks võimalus häälestada vajaminevad programmid klaviatuurile nii, et midagi menüüst hiirega taga ajama ei pea. See on mõnus, kui neid programme pole just kümneid.

Kirjatööks valisin OpenOffice.org?i, et luua .doc- või .rtf-faile ? ei saa nõuda teistelt arvutikasutajatelt eksootiliste failitüüpide avamist. Suurem on valik siis, kui loodavad tekstid on lihtsad. Sellistega tuleb Windowsi keskkonnas hästi toime 602. Linuxi all on OOo?st märksa väledam Abiword, mis muidu tore, aga ei oska tabeleid teha. OpenOffic.org avaneb minut ja 35 sekundit, edasi töötab normaalselt. Kuna arvutis kettaruumi jagub, siis võib-olla jõuab lihtsamate asjade tegemiseks edaspidi masinasse ka Abiword.

Teist jõudluse kirstunaela kartsin pangatehinguist. Arvasin, et ega pangas ilma Mozillata hakkama ei saa ja installeerisin selle arvutisse. Avanes 37 sekundit ja venis ning venis. Siis sattusin lugema, et tekstipõhine brauser nimega links toetab samuti turvalist sidet. Proovisin, kohanemiseks läks umbes 30 sekundit, kuid selle ajaga olin juba Ühispanga internetipangas sees. Selle pilt nägi küll välja nagu mu lapsepõlvest pärit arvutites, aga pangaväljavõtte sain kätte enne, kui Mozillaga sissegi jõudnuks logida. Leidsin, et rohkem pole mul selles masinas vajagi. Eriti tasub linksi brauseri peale mõelda halva ühenduse korral, sest mahukaid pilte ei tule selle puhul läbi võrgu lohistada ja ühendus on palju kiirem.

Jäi veel e-posti programm ehk meiler. Proovisin läbi kõik, mis CD-plaatidel oli. Tekstipõhised mutt ja pine ise kirju ei tõmba ning seega ei sobinud. Vaatasin Mandrake?i plaadid läbi ja leidsin koguni viis meilerit: Evolution, KMail, Spruce, Sylpheed ja TradeClient. Evolution on liialt suur ja aeglane, Sylpheed enam-vähem sobiv, aga lõpuks otsustasin siiski harjunud KMaili kasuks. Internetiühenduse loomiseks kasutasin kppp-d kui konkurentsitult mugavaimat võimalust. Alternatiive on ka, näiteks wvdial, kuid nende seadistamine on algajale keerukas.

Veel läheb vaja failihaldurit. XFCEga kaasa tulev xftree on väike, kiire ja võimekas. Kiire on ka X WinCommander, mis tundub Linuxis algajale tuttavamgi. Kui vahel on vaja lugeda .pdf-faile, siis saab Windowsi keskkonnas selleks sobiva Acrobat Readeri rolliga suurepäraselt hakkama Ghostview.

Veel mõned soovitused. Linuxi rusikareegli järgi peab saalepartitsioon (inglise keeles swap partition ehk sisuliselt täiendav töömälu arvuti kõvakettal) olema sama suur kui arvuti töömälu ehk RAM. Kui vähegi võimalik, tehke ta suurem, 200 megabaiti või pisut enamgi. 32?64megabaidise RAMiga Pentiumile ei pruugi näiteks OpenOffice.org muidu paigaldudagi ? on proovitud ja just nii juhtuski. Kettaruumi vajate kindlalt alla ühe gigabaidi, säästlik ja vilunud kasutaja saab ehk hakkama 600?700 megabaidigaga.

Kokkuvõtteks saab vanast kastist ? 133 MHz Pentium, 48 MB RAM, CD-ROM ja kaks kõvaketast (kokku üle 3 GB) ? toimiva töövahendi. Veidi aeglane, aga rahuldav. Tõsi, linksi brauseri tutvustamine raamatupidajale võib olla veidi valuline, aga siiski mitte võimatu ülesanne.

Minu eksperimendi kordaja peab olema valmis lugema üksjagu dokumentatsiooni, kasutama käsurida ja kulutama aega, õnnest olenevalt mõnest tunnist paari päevani. Õnn omakorda sõltub sellest, kuidas teie vana arvuti Linuxiga läbi saab ja muidugi teie enda vilumusest.

Hetkel kuum