Hennes & Mauritzi aktsiad on börsil kaubeldavad alates 1974. aastast. Börsile mindi osaliselt maksude optimeerimise vajadusest ja osaliselt selle pärast, et kaitsta perele kuuluvat osa tolleaegses poliitiliselt ebakindlas Rootsis. Muidugi võimaldas avalik emissioon hankida ka värsket kapitali, mida kompaniile oli rahvusvaheliseks laienemiseks vaja. Perssonite perekonnale kuulub 44 protsenti aktsiatest ning 73 protsenti häältest.
See et perefirma läheb maksude pärast börsile, ei ole maailmas harukordne nähtus. Nimelt korraldas maksude optimeerimise pärast avaliku esmaemissiooni ka Ford.
Viimasel paaril aastal on H&Mi aktsia olnud stabiilne, kuid võrreldes Stockholmi börsiindeksiga on ettevõtte aktsia käitunud väga hästi. Eriti hinnatav on H&Mi tulemus võrrelduna taustsüsteemiga, kus nn kõrgtarbekaupade müüjatel pärast 2001. aasta septembri terrorirünnakut eriti hästi ei lähe. Tõsi, ka USA turgudel on tulemused esialgu loodetust tagasihoidlikumad. Henness & Mauritz on muutunud tõeliseks rahamasinaks äärmise konservatiivsuse tõttu. Lisaks odavatele hangetele ollakse konservatiivsed ka kontserni majandamisel. Näiteks mobiiltelefone võivad ettevõtte kulul kasutada vaid üksikud võtmeisikud. Pole siis ka ime, et kontsernil on vabasid vahendeid üle 8 miljardi Rootsi krooni (14 miljardit Eesti krooni).