Kõrge vererõhk on alahinnatud haigus

Kõrgvererõhutõbi sunnib südamele suure töökoormuse peale. Vastu kõrgenenud rõhku töötamine paneb südamelihase paksenema ja toob kaasa muid muutusi. Kõrge vererõhk soodustab isheemiat, ateroskleroosi jt raskeid südamehaigusi.

?Kõrgvererõhutõbi on kõige levinum südamehaigus, millesse otseselt või mille tüsistustesse sureb 60 protsenti inimestest,? rõhutab Eesti Kardioloogia Instituudi direktor Jüri Kaik. ?Vähk tapab 16 protsenti inimestest, ülejäänud surmapõhjusi on juba tunduvalt vähem.?

Samas käitume kuidagi pentsikult. Kahtlase muhu või täpi pärast nahal tormame nahaarsti või posija juurde. Kõrge vererõhuga, mille läbi tunduvalt rohkem inimesi otsa saab, käiakse rahumeeli ringi. Keskealistest on kõrge vererõhu probleemid igal kolmandal.

Kaigi sõnul käib kõrgvererõhutõve kohta nn poole seadus: vaid pooled kõrgvererõhutõbe põdejatest teavad seda, vaid pooled neist saavad ravi ja vaid poolte rohusaajate ravi on tõhus. ?Ravi on efektiivne vaid siis, kui ülemine rõhk püsib alla 140 ja alumine rõhk alla 90 mmHg,? märgib Kaik. ?Pole mõtet süüa rohtu, riskida selle kõrvaltoimetega ja käia ringi vererõhuga 160/100 mmHg.?

Ometi oleks seda surmapõhjust nr 1 kerge ohjata: kõrgvererõhk on lihtsasti diagnoositav ja arstide käsutuses on head ravimid.

Kõrge vererõhu ennetamiseks tuleks anda kehale füüsilist koormust, süüa tervislikku toitu ja piirata soola tarvitamist. Samad meetmed aitavad ka juba tekkinud vererõhuhaigust vaos hoida, aga lisaks tuleb siis piirata vedeliku tarvitamist. Vererõhuhaigele paras päevakogus vedelikku on kuni poolteist liitrit, kohv ja supp sinna hulka arvatud. ?Mida rohkem vedelikku on veresoontes, seda suurem on neis rõhk,? põhjendab Kaik.

Kui inimesed võtaksid ette mõningad elustiili muutused ja tarvitaksid õigeid ravimeid, langeks suremus 30?40 protsenti. ?Kogu maailmas valitseb sürrealistlik olukord ? haigust, mis tapab kõige rohkem inimesi, on võimalik lihtsate abinõudega vältida, aga millegipärast neid ei kasutata,? nendib Kaik.

Konsultant Martin Marmor ütleb, et pole oma vererõhunäitajatele eriti suurt tähelepanu pööranud: ?Kunagi sai arsti juures mõõdetud, siis oli kõrge.?

Ta on loobunud kangest kohvist, sest siis hakkab tal kõrvus kohisema. Asjasse selguse toomist ja vajaduse korral enese ravimist ta ei plaani: ?Pole aega, tööd on vaja teha!?

Kord mõõtis Kaik ühe 20aastase noormehe vererõhku ja sai tulemuse 240/120 mmHg. Noormees teatas muretult, et isal oli ka kõrge vererõhk, aga see ei teinud talle mingit häda. Küsimuse peale, kas isa on elus, tuli vastus, et ei ole. Noormehe isa oli surnud ?vanast peast?, olnud juba üle 40. ?Ma ei tea, kas suutsin teda veenda, et ta peab selle haigusega tegelema,? möönab Kaik.

Teine äärmus ? madal vererõhk ? pole doktori sõnul ohtlik, kuigi selle puhul võib tunda end kehvemini kui mõõdukalt kõrge vererõhu korral.

Madala vererõhu turgutamiseks ravimeid kahjuks pole. Enesetunde parandamiseks soovitab dr Kaik samuti füüsilist koormust, mis tõstab veresoonte toonust ja on hea nii madala kui ka kõrge vererõhu korral. Dieedisoovitused on aga vastupidised: rohkem vedelikku ja rohkem soola. Eriti näruse enesetunde korral võib juua alati tassi kanget kohvi või teed, mis tõstab kolmveerand tunniks vererõhku. Alati võib end lohutada tõsiasjaga, et vanusega tõuseb ka vererõhk ja probleem kaob varem või hiljem.

Autor: Eha Laanepere