USA valitsus on pöördunud sõjatoetuse saamiseks kokku ligi 60 riigi poole. Ükski Eesti ametiisik polnud Postimehele nõus tsiteerima USA saatkonnast saadud kaheleheküljelist paberit, viidates küsimuse konfidentsiaalsusele.

Peaminister Siim Kallas väitis möödunud neljapäeval Prahas, et ei tea ameeriklaste palve tegelikku sisu. ?Siiani on USA ametnikud ja diplomaadid kinnitanud, et sõda on viimane abinõu ja tehakse kõik selle vältimiseks,? ütles ta.

Täna kell 13 on USA toetuse küsimise kiri aga Kadrioru presidendilossi koguneva riigikaitsenõukogu liikmete laudadel.

On teada, et ameeriklased otsivad Iraagi-vastase koalitsiooni moodustamiseks abi nii sõjategevuse korraldamiseks kui ka lahinguoperatsioonide järgse perioodi jaoks.

?Päris ebarealistlik on arvata, et meil on midagi, mida kasutada otse sõjategevuses,? ütles neljapäeval Kallas, nõustudes kaitsepoliitikutega, kes välistavad Eesti sõjaväelaste osalemise vahetus rünnakus, kui USA-Iraagi sõda peaks relvastusinspektorite kontrollmissiooni nurjumise järel siiski algama.

?Meie panus võib olla logistiline, näiteks tagalaüksustes,? ütles üks ametnik. Samuti on võimalik, et Eesti saadab pärast lahinguid Iraaki demineerimismeeskonna, nagu see on praegu Afganistanis Bagrami lennuväebaasis, või sõjaväepolitsei üksuse.

Postimeest konsulteerinud välis- ja kaitsepoliitika eksperdid pidasid vähetõenäoliseks, et Eesti vastab eitavalt ameeriklaste abikompamisele. ?Washington ei oota meilt lahinguüksust, vaid poliitilist toetust ehk lippu, mis aitaks näidata Iraagi-vastase kaolitsiooni ulatust,? kommenteeris kaitsepoliitik.