Kalevi septembriga lõppenud esimese kvartali konsolideeritud puhaskasum kasvas 4,8 miljoni kroonini. Eelmise aasta võrreldavas kolmandas kvartalis (varasema kalendriaastaga ühtimise asemel algab Kalevi majandusaasta nüüd juuliga) oli ettevõtte kasum 4,08 miljonit krooni.

Kalevi netokäive kasvas 4 võrra, 69,7 miljoni kroonini.

?Numbrid on väikesed,? lausus Kalevi juhataja Oliver Kruuda ?Numbrid on liiga väikesed selleks, et 600 inimesele tööd anda.? Kruuda märkis, et ainus väljapääs on ekspordi suurendamine. ?Me peame eksporti juurde saama,? kinnitas ta. Kruuda ei taha ühtki kindlat laienemisvõimalust välja käia, kuid nimetas ühena müügi suurendamist Venemaal.

Kalevi toodete kogumüük ulatus kvartalis enam kui 1500 tonnini, jäädes ligikaudu mullu sama aja tasemele.

Kogumüügist moodustas 76 müük koduturul ning 24 eksport. Peamisteks ekspordiriikideks olid jätkuvalt Läti ja Ukraina. Lisaks müüdi tooteid Venemaale, Skandinaaviamaadesse ning USAsse.

Kalevi konsolideeritud brutorentaablus oli lõppenud kvartalis 30,3, mis on 3,8 võrra väiksem kui mullu kolmandas kvartalis. Rentaabluse languse peamiseks põhjuseks oli olulise tooraine ? kakaoubade ? 60 hinnatõus võrreldes aasta varasemaga, põhjendas ettevõte.

Kalevi pikaajalised võlakohustused on kvartaliga suurenenud 40 mln krooni võrra. Kruuda sõnul on tegemist Paide Piima hoonete ja seadmete kapitalirendiga, kus 40 miljonit krooni tasutakse 6 aasta jooksul. ?Ettevõttesse ei võta põhimõtteliselt laenu, et mitte panga orjaks muutuda,? lausus Kruuda.

?Kalevi tulemused on normaalsed,? lausus Ühispanga strateeg Aivo Kangus. ?Kartsime hullemat, sest Kalevil on traditsiooniliselt kolmas kvartal olnud kehvapoolne,? lisas ta.

Vaatamata headele tulemustele ei soovita Ühispank praegusel, 33 krooni hinna tasemel aktsiat enam osta. Kuna Kalev ei tegele ainult maiusetootmisega, vaid ka kinnisvaraarenduse, piimatoomise ja peilerteadete edastamisega, suurenevad koos tegevusvaldkondade laienemisega Kanguse sõnul ka riskid ning neid on üha raskem hinnata. Kas aktsiaid hoida või müüa, sõltub Kanguse sõnul investori riskitaluvusest. ?Suuremahuline kinnisvaraarendus võib Kalevi nii mahtude kui riskide raskuspunkti viia kommitootmiselt kinnisvaraarendusele,? lausus ta.

Kruuda sõnul tuleb kinnisvaraga tegeleda. ?Kas ma pean need hooned siis ümber lükkama,? küsis ta.

?Me ei lehvitaks katusel Eesti lippu, kui ei usuks ettevõtte 100 aasta jätkusuutlikusse,? lausus Kruuda.