ELiga ühinemiseks vajalikest turukorraldusmeetmetest peab Eesti kõige kiiremini ette valmistama ekspordi ja impordi osad, milleks on aega 15 kuud.
Tururegulatsioonimeetmed on osa Euroopa Liidu (EL) põllumajanduspoliitikast.
Eesti ja teiste euroliidu praeguste ning tulevaste liikmete jaoks omavad tähtsust nii eksporttoetused kui ka imporditollid, sest nendest sõltuvad põllumeeste sissetulekud, kirjutab Postimees.
Põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) peadirektori asetäitja Katrin Noorkõivu sõnul puudutavad imporditollid kõiki liitu toodavaid toiduaineid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Turukorraldusmeetmed peavad igal juhul valmis saama 2004. aasta aprilliks, mil praeguste kavade kohaselt peaks toimuma Euroopa Liidu laienemine.
Turukorralduseks on vajalikud ka põllumajandussaaduste interventsioonikokkuost, tagamaks tootjatele stabiilne sissetulek, ning eraladustamine kaupadele, millele on tekkinud ülepakkumine.
Põllumajandusministeeriumi asekantsler Ants Noot tunnistas, et tururegulatsioonimeetmete väljatöötamiseks ei ole valitsus PRIA-le seni piisavalt raha eraldanud. Samas tunnustas ta ameti tegevust, kes on leidnud oma sisemistest reservidest vajalikku raha ning tööga algust teinud.
Kohalikku tootjat puudutavad aga kõige enam tootmiskvoodid, mis rakenduvad Eestile kohe pärast ELiga liitumist.
Põllumajandusministeeriumi asekantsleri Toomas Kevvai sõnul püütakse ka nende abil tagada põllumeestele stabiilset teenistust, sest vastasel juhul tekiks ületootmine ja hinnad läheksid alla.