Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Globaalne äri = globaalne vastutus

    Greenpeace´i hiljutine aktsioon Muuga sadamas tõi esile huvitavaid mõttemalle Eesti ühiskonnas. Mis asja on
    Skandinaavia keskkonnakaitsjatel Eestisse, miks ei aja nad oma rohelisi asju kodusadamates Soomes, Rootsis, Norras?
    Mis õigusega tulevad nad meie õuele õiendama? Need on küsimused, mis korduvalt meedias kõlanud Greenpeace´i aktivistide tegevuse hinnangutes. Vastuseks võib küsida, et mis asja on Eesti ärimeestel Maailma kütuseturule? Miks mitte piirduda naftaäriga Eesti piirides? Kas eestimaalased arvavad, et üha suurenev naftatransiit läbi Eesti on vaid meie enda asi?
    Keskkonnakaitsjad hindavad laevaõnnetuste tõenäosuseks Läänemerel kaks õnnetust aastas, millest üks oleks tõenäoliselt naftatankeriga. Selge, on see, et Hispaania rannikul ookeanis juhtunud õnnetuse kordumine väiksel Läänemerel oleks korvamatuks looduskatastroofiks kõigi Läänemere riikide jaoks. Ja ma usun, et ükski Eesti transiidifirma, ega sadam ega
    Eesti valitsus ei tahaks, et temale saaks maailm sellisel puhul näpuga näidata. Selliste olukordade ennetamiseks on pea ainsaks võimaluseks maksimaalsete ohutusmeetmete kasutuselevõtt kõigi osaliste poolt. Vajalikud on Läänemere valitsuste kokkulepped ohtlike laevade keelustamiseks, sadamate kokkulepped ohutusnõuete karmistamiseks. Eestil kui ühel suurimal naftatransiidi maal Läänemeres, lasub siin selge moraalne kohustus asja omalt poolt jõuliselt tagant tõugata.
    Eesti majandus on aastate jooksul võtnud üha gloobaalsemad mõõtmed. Globaalse äriga kaasneb ka globaalne vastutus. Eestis tuleb omaks võtta Euroopas levinud väärtushinnangud ja hinnata senisest enam meie firmade tegevuse eetilisust keskkonna ning inimeste suhtes. Üha suuremat hulka eurooplasi huvitab, kuidas Eesti firmad käituvad keskkonnaohtlike ainete veo ohutuse tagamisel? Kas Venemaalt pärit nafta pole ammutatud Siberi põlisrahvaste õigusi rikkudes? Seega see, mis toimub Eesti sadamates, milline keskkonnamõju kaasneb Eesti firmade globaalsel äriga, on iseenesest mõista kõigi Läänemere äärsete inimeste ja valitsuste asi. Ja sellel, kas näiteks Eesti sadamast väljunud keskkonnaohtlik laev reostab Kuuba, Hispaania või Aafrika rannikut, pole vahet. Maailmal on igal juhul õigus Eestilt aru pärida. Naftaärist teenitud miljonid on teenitud kõigi meie ühist keskkonda ohtu pannes. Seepärast on selge, et nafta kui taastumatu ja keskkonnaohtliku kütusega äri ajavatel firmadel lasub eetiline kohustus naftajärgse maailma kujundamisel.
    Globaalne naftafirma BP muutis juba mõnda aega tagasi oma korporatiivset imagot, reklaamides ennast nüüd sloganiga > Beyound Petroleum (pärast petrooleumi). Shell ei nimeta end juba ammu naftafirmaks, vaid energiafirmaks, kelle missiooniks on inimeste energiavajaduste rahuldamine ka taastuvenergeetiliste lahendustega. Eestis aga nimetatakse kahjuks ennast jätkuvalt uhkusega põlevkivi kaevajaks ja põletajaks ning naftatransiidi firmaks, Eestit transiidimaaks.
    Kui Eesti ekspordib maailma riski nafta näol ja siit iga päev väljuvate tankerite näol, peame me olema valmis aina valvsamaks tähelepanuks meie suhtes. Samuti rahvusvaheliseks vastutuseks oma tegevuse eest. Seepärast eelistaks ma, et Eesti ekspordiks maailma nafta asemel päikesepaneele ja tuulegeneraatoreid. Siis poleks vaja ka karta Greenpece´i tegevust Eestis.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.