Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Suurima eripensioni saab president

    Eripensionide õigustatud isikud on vabariigi president, riigikogu liikmed, riigikontrolli ametnikud, õiguskantsler, õiguskantsleri asetäitja-nõunik, kohtunikud, prokurörid, kaadrikaitseväelased, piirivalvurid ja politseinikud.
    Riigikogu liikme pensioni saab 64 endist EV Ülemnõukogu ja Riigikogu liiget, 4 riigikogulase perekonnaliiget saab toitjakaotuspensioni.
    "Endine Riigikogu liige saab pensioni 75 protsenti Riigikogu liikme ametipalgast. Alates IX Riigikogust võivad Riigikogu liikmed saada pensioni 40, 60 või 75 % Riigikogu liikme palgast," ütles Riigikogu pressi- ja infoosakonna pressisekretär Gunnar Paal.
    Riigikogu liikme ametipalgaks on neljakordne keskmine palk, 3. kvartali tulemuste põhjal on see 23 412 krooni kuus.
    Kui Riigikogu liige on töötanud parlamendis vähemalt kolm aastat, siis on tema vanaduspensioni suuruseks 40% Riigikogu liikme ametipalgast. Vähemalt 6 aastat Riigikogus töötanu saab 60% Riigikogu liikme ametipalgast ja vähemalt 9 aastat töötanu 75% Riigikogu liikme ametipalgast. Õigus parlamendiliikme vanaduspensionile on riigikogu liikmel, kel on vähemalt 25-aastane pensioniõiguslik või pensionikindlustusstaa? ja ta on olnud riigikogu liige ühes või enamas riigikogu koosseisus kokku vähemalt kolm aastat.
    President Lennart Meri pensioni suuruseks on 75 protsendi kehtivast presidendi ametipalga määrast, mis on seitse keskmist palka. Kolmanda kvartali tulemuste põhjal on see 40 971 krooni, sellest tulenevalt on presidendi pensioni suuruseks 30 728 krooni.
    Riigikontrolli ametnikel, politseinikel ja piirivalvuritel on õigus eripensionile, mille suurus on 30-75 protsenti ametipalgast sõltuvalt staazhist, ütles sotsiaalkindlustusameti avalike suhete nõunik Elve Tonts.
    Keskerakonna esimees ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar on varem välja käinud idee, et tuleks alustada eripensionite kaotamisega, kuna eripensionite saajate ring ning sellega seotud koormus riigieelarvele on kasvamas liiga suureks.
    ?Pension on juba 26 protsenti väiksem, eelmisest aastast on riigikogulaste eripension maksustatud tulumaksuga. Kuus saan 13 000-14 000 krooni ja kurta muidugi ei saa,? ütles neljandat aastat pensionil oleva endisene riigikogu liige Villu Müüripeal. ?Mis puutub eripensioni võimalikku vähendamist, siis tagantjärgi karistada inimesi ei maksa.?
    Eripensionist võib ka ilma jääda, näiteks ei maksta eripensioni ametikohalt tagandatud õiguskantslerile ja riigikontrolörile.
    Eripensioni ei maksta ka juhul, kui isik pärast pensioniea saabumist jätkab töötamist õiguskantslerina, riigikogu liikmena, vabariigi presidendina, vabariigi valitsuse liikmena, Riigikohtu esimehe või liikmena, kaitseväe juhataja või ülemjuhatajana, riigikontrolörina, Eesti Panga presidendina.
    Kohtunikupensioni ei määrata isikule, kes on ametist tagandatud distsiplinaarsüüteo eest või kes on süüdi mõistetud tahtliku kuriteo eest.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Tiit Kolde: iga idee, mis tõstab turvatunnet, on kuldaväärt
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
Apranga käive on aastaga veerandi võrra kasvanud
Leedu rõivatootja Apranga grupi jaemüügikäive ulatus novembris 27,9 miljoni euroni ning on võrreldes 2021. aasta novembriga kasvanud 28,7%.
Leedu rõivatootja Apranga grupi jaemüügikäive ulatus novembris 27,9 miljoni euroni ning on võrreldes 2021. aasta novembriga kasvanud 28,7%.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Juhtide piiratud aeg teeb värbamise kalliks
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Fermi Energia astus esimese sammu Ukrainas
Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, toodab Fermi Energia 10 aasta pärast Ukrainas elektrit. Koostööleping on sõlmitud ja väikereaktorite tehnoloogiat on Ukrainal põhjust kaaluda küll, ütles hommikuprogrammis Fermi Energia juht Kalev Kallemets.
Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, toodab Fermi Energia 10 aasta pärast Ukrainas elektrit. Koostööleping on sõlmitud ja väikereaktorite tehnoloogiat on Ukrainal põhjust kaaluda küll, ütles hommikuprogrammis Fermi Energia juht Kalev Kallemets.
Pevkur tahab ajateenijatele kodulaenu intresside hüvitamist
Eluasemelaenu intresside maksmise võiks riik ajateenistuse ajaks võtta enda peale, samuti soovib kaitseminister Hanno Pevkur, et juhilubadega ajateenijale võiks anda 1000 eurot peo peale.
Eluasemelaenu intresside maksmise võiks riik ajateenistuse ajaks võtta enda peale, samuti soovib kaitseminister Hanno Pevkur, et juhilubadega ajateenijale võiks anda 1000 eurot peo peale.

Olulisemad lood

7 aastat hakkas tiksuma: skandaalne vitamiinifirma läheb pikale saneerimisele
Kunagi börsile pürginud, ent nüüd raskustes vitamiinitootja Meravita saneerimiskavale vastu olnud võlausaldaja jõudis ettevõttega kompromissile, mis tähendab, et vitamiinifirma läheb saneerimisele.
Kunagi börsile pürginud, ent nüüd raskustes vitamiinitootja Meravita saneerimiskavale vastu olnud võlausaldaja jõudis ettevõttega kompromissile, mis tähendab, et vitamiinifirma läheb saneerimisele.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.