Bush teeb panuse börsile

Valitsus usub maksuvabastusest ettevõtete investeeringute ja eratarbimise kasvu, panustades sellele, et 90-nendate aastate buumiga on pooltest ameeriklastest saanud aktsiaomanikud.

Veel näeb pakett ette Bushi 2001. a maksureformiga kavandatud maksumäärade kiirema alandamise, mis tähendab 92 miljonile maksumaksjale tänavu keskmiselt 1083 dollarit maksukergendust. Algselt ajutisena kavandatud maksukärped tahetakse muuta alaliseks. Täiendavaid maksusoodustusi saavad lastega pered.

Samuti on ette nähtud abinõud ettevõtete investeeringute soodustamiseks ? näiteks võimalusena need kiiremini kuludesse kanda. Majandusraskustes osariikide toetamiseks näeb plaan ette 10 miljardit dollarit.

Esimesel aastal tooksid abinõud täiendava rahasüstina USA majandusse 80-100 miljardit dollarit, kokku peaks pakett kolme aasta jooksul toetama 2,1 miljoni töökoha loomist.

Kriitikute sõnul aitab Bushi kava lähiajal majandust liiga vähe, teenides pigem poliitilisi eesmärke 2004. a presidendivalimiste eel. Samas õõnestavad need riigi tulusid ning suurendavad ohtlikult eelarve defitsiiti.

Bushi plaani kritiseerivad teravalt opositsioonis olevad demokraadid, kelle sõnul võidavad maksukärbetest peamiselt rikkad. Esmaspäeval esitas opositsioon majanduse elavdamiseks oma ettepanekud. Peamine erinevus on, et need on keskendunud lähiperspektiivile, on ajutise iseloomuga ning suunatud elanikkonna vähem jõukatele kihtidele. Abinõude maksumus 2003. a on 136 miljardit dollarit.

Ka majandusspetsialistid kahtlevad, kas börsi tõus kogu majandust aitab. Eratarbimine ja investeeringud ei pruugi kasvada. Kui börsi 50 langus viimase kolme aasta jooksul ei toonud tarbimises järsku langust, ei pruugi aktsiahindade tõus tarbimist ka järsult suurendada.

Ka kaheldakse laia ?investorite klassi? olemasolus. USA maksuameti andmeil oli 2000. a alla 100 000 dollarilise sissetulekuga elanikest vaid 22 neid, kes üldse dividenditulu deklareerisid. Tuluklassis 100 000 kuni miljon dollarit sai dividenditulu 72 ning üle miljoni teenijatest pea kõik. Urban-Brookings Tax Policy Center on välja arvestanud, et maksuvabastuse kasust läheks 42 USA kõige rikkama 1 kätte maksumaksjatest. Tarbimise suurendamiseks tuleks raha anda madalama sissetulekuga elanikele, kus tõenäousus on suurem, et raha ära kasutatakse. Ka võib maksuvabastus ergutada ettevõtteid investeerimise asemel raha dividendidena välja maksma.

Vaieldakse sellegi üle, kas USA majandus üldse stimuleerimist vajab. Läinud aastal edestas USA majanduskasv enamust arenenud tööstusriike ning alanud aasta algas positiivse akordiga ? teatega tööstussektori aktiivsuse kasvust. Samas oli tööpuudus detsembris 8 aasta kõrgeimal tasemel ning tarbijausaldus näitas järsku langust.