Euronõuded võivad nurjata referendumi

Nõuete kehtestamisel on sageli eeskujuks võetud ELi kuuluvad riigid. Aegajalt selgub, et meiel on isegi karmimad reeglid, kui Euroopa Liidu liikmetel. On esinenud juhtumeid, kus nõudeid on kehtestatud või püütud kehtestada mingi grupi huvidest lähtuvalt. Mõne normi kehtestamisel on rahva vastuseis olnud nii suur, et nõue on jäänudki kehtestamata või on tulnud juba see hiljem tühistada või nõude ulatust vähendada. Esimese näitena võib tuua katse keelata iseendale maja ehitamine, et seda peaks tegema ainult litsentseeritud ehitaja. See katse õnneks ei realiseerunud. Teiseks näiteks on elektrikontroll, kuid rahva survel muudeti vastavat seadust.

Ajalehes, kus informeeriti Riigikogus algatatud elektrikontrolli puudutava seaduse muudatusest, järgnes kohe uus teade gaasiseadmete kontrolli kohta iga nelja aasta tagant. Järjest rohkem võtame kasutusele maailmatasemel uut tehnikat, mis on kvaliteedilt oluliselt parem nõukogudeaegsest, kuid kontrollimise intensiivistamisega jääb mulje, et see uus on äkki hoopis viletsam.

Nende näidete kõrval on palju niisuguseid nõudeid, millest ajakirjanduses küll arutatakse, et nende rakendamine on paljudele ülejõu, kuid mingeid muudatusi ei ole ette võetud. Tulemusena peavad mitmed ettevõtted, kes ei suuda kehtestatud reegleid ette nähtud ajaga täita, oma tegevuse lõpetama. Näiteid leiame toiduainetööstuse ja toitlustusettevõtete hulgast.

Minu jaoks supernõudeks on kodututele kuuma supi andmise lõpetamine, sest kodutute varjupaigas toidu valmistamise tingimused ei vastavat euronormidele. Teiste sõnadega soovitame kodututel prügikastides sorteerimist jätkata, sest seal euronõudeid veel kehtestatud ei ole.

Kohati tundub, et puudu jääb uute reeglite ja tähtaegade kehtestamisega kaasnevast vajalikust selgitustööst. Sageli aktiviseerub üldsuse teavitamine alles vahetult enne tähtaja kehtima hakkamist, mistõttu nõude täitmine osutub ülejõukäivaks.

Ülejõu käivate nõuete kehtestamise tagajärjena kaasneb töötute arvu kasv, vähenevad kontrollimistasude maksmisega igapäevaeluks vajaminevate vahendite hulk, suureneb kontrollimisele kulutatav aeg, kohati avaneb võimalus korruptsiooniks jne. Töötu või rahanappuses vaevlev inimene seostab oma rasket olukorda euronõuetega. Sageli öeldakse see vallandamisel otse välja. Kas niisugused inimesed, kellele euronõuded tekitavad ebameeldivusi, hääletavad ELi astumise poolt? Vaevalt.

Selge, et ühiskonnas elukorraldust reguleerivate nõueteta läbi ei saa, kuid nende kehtestamine peaks olema läbimõeldum, rohkem reaalsust arvestav. Kõik me tahame hästi elada, kuid ainult reeglite kehtestamisega seda ei saavuta.

Kohati tundub, et on mindud lihtsama vastupanu teed ja euronõuded on reaalsetest oludest lähtuvalt diferentseerimata. Nii näiteks samastatakse kohvi ja saiakeste pakkumist või talu aita majutuskohana kasutamist analoogselt suurte restoranide ja majutusasutustega. Huvitav, kas varsti keelatakse Euroopa Liidule viidates ka telgis magamine ja matkal lõkke ääres ühissöömine ära?

Euronõuete rakendamisel kiirustamine ja ülepingutamine ei pruugi anda kavandatud tulemusi. Euronõuded võivad eelseisval referendumil mõjutada tulemust mitte just soovitud suunas. Hea oleks, kui ma viimases osas eksiksin.