Sama aja jooksul laekus elukindlustuse kindlustusmakseid 446 miljonit krooni ja kahjukindlustusmakseid 1717 miljonit krooni. Samuti ületas elukindlustusmaksete osakaal kõikidest kindlustusmaksetest esmakordselt 20, kasvades võrreldes 2001. aastaga 25. Kahjukindlustuse aastane kasv oli 20, kogu sektori kasv 21. Viimase viie aastaga on kindlustuse ärimaht kasvanud kahekordseks, aastal 1997 ületati esmakordselt miljardi piir.
Suurimateks kindlustusliikideks osutusid 2002. aastal kohustuslik liikluskindlustus, vabatahtlik autokindlustus (kasko) ja varakindlustus. Suurima kasvu tegid 2002. aastal läbi kindlustus rahalise kaotuse vastu ja üldvastutuskindlustus. Kahjukindlustusturu kasvu mõjutas oluliselt riskide kindlustamine võõrfinantseeringu kasutamisel, seda üldise laenu- ja liisingtoodete intensiivsema kasutamine taustal. Ainukeseks langevaks kahjukindlustusliigiks osutus möödunud aastal transporditavate kaupade kindlustus.
Elukindlustus, mis jäi mahult kahjukindlustusele veel suuresti alla, kasvas eelmisel aastal peamiselt täiendava kogumispensioni kindlustuse eestvedamisel. Tulumaksusoodustusega kindlustuslepingute alusel maksti 52 kõikidest elukindlustusmaksetest, kokku 233 miljonit krooni. Sarnaselt kahjukindlustusturule mõjutas ka elukindlustust intensiivsemast võõrfinantseeringute kasutamisest tulenev kindlustushuvi kasv. Suurima kasvunäitajaga elukindlustusliigiks oli eelmisel aastal kapitalikogumiskindlustus. Samuti kasvas hoogsalt lisakindlustuste maht. Kahaneva mahuga elukindlustusliikideks olid 2002. aastal investeerimisriskiga elukindlustus ja abielu- ja sünnikindlustus.
Artikkel jätkub pärast reklaami
2002. aastal toimus olulisi muutusi ka turuosaliste seas. Aasta alguses alustas uue kindlustusseltsina tegevust Nordea Kindlustuse Eesti AS, mis võttis üle Nordika Kindlustuse AS-i õigused ja kohustused ning jätkas Nordika struktuuridega. Teine muutus turuosaliste hulgas leidis aset aasta keskel, mil ERGO Elukindlustuse AS võttis üle Nordika Elukindluse AS-i varad ja õigused.
Georg Männik
ERGO Kindlustuse ASi juhatuse liige
Optimistlikest majandusprognoosidest lähtudes võib väita, et kindlustusturu kiirenenud kasv tõenäoliselt jätkub. Nii kahju- kui elukindlustusturgu ootab ees vähemalt 20line kasv.
Ilmselt tõusevad keskmised kindlustustariifid, sest edasikindlustus läheb kallimaks. See protsess on paratamatu, sest selle aluseks on objektiivsed põhjused (looduskatastroofid jms). Samas on edasikindlustus on see, mis tagab jätkuvalt ka Eesti kindlustusturu turvalisuse.
Uusi kindlustusliike ei ole ette näha. Suurt huvi tuntakse eraravikindlustuse vastu. See aga ei tähenda veel ravikindlustuse massilist müüki. Tegemist on kindlustusliigiga, mille olemuse ja võimalustega tuleb selle potentsiaalsetel ostjatel kõigepealt põhjalikult tutvuda.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ravikindlustuse omaksvõtmine tähendab täiesti uut mõtteviisi: iga inimene ise saab olla osaline oma tervisekulude katmises. Alanud aasta näitab ka, kuidas läheb TÕKil - tööõnnetuste ja kutsehaigustumise kindlustusel.
Süveneb nii töötajate kui tööandjate huvi oma tuleviku kindlustamise vastu, kasutades selleks olemasolevaid mitmekesiseid võimalusi (pensionikindlustused, ravikindlustus, laste- ja hariduskindlustused, toitjakaotuspensionid, mitmesugused lisakindlustused.)
Kindlustusseltsid teevad alanud aastal kindlasti oluliselt rohkem jõupingutusi, et tõsta oma tegevuse kvaliteeti ja olla kliendikesksed ning sealjuures saavutada see optimaalsete kuludega.
Autor: Katrin Hanko