Teadus- ja arendushiid AstraZeneca

OMX Baltic0,08%318,14
OMX Riga−1,09%954,61
OMX Tallinn−0,01%2 205,83
OMX Vilnius0,19%1 500,85
S&P 5000,17%7 650,5
DOW 30−0,18%51 682,64
Nasdaq 0,39%26 522,55
FTSE 100−1,45%10 659,13
Nikkei 2251,38%65 018,95
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,87
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%96,6

OMX Baltic0,08%318,14
OMX Riga−1,09%954,61
OMX Tallinn−0,01%2 205,83
OMX Vilnius0,19%1 500,85
S&P 5000,17%7 650,5
DOW 30−0,18%51 682,64
Nasdaq 0,39%26 522,55
FTSE 100−1,45%10 659,13
Nikkei 2251,38%65 018,95
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,87
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%96,6

Raivo Sormunen

Briti-Rootsi ravimitootja AstraZeneca PLC peab ennast üheks maailma juhtivamaks teadus- ja arendustööd tegevaks organisatsiooniks. Ravimigigant kulutab igal tööpäeval üle 10 mln dollari (146 mln krooni) selleks, et 10 000 SuurBritannias, USAs, Rootsis, Kanadas ja koguni Indias töötavat inimest töötaks välja ja arendaks uusi ravimeid. AstraZeneca investeeris 2001. aastal üle 2,7 mld dollari (39 mld krooni), et parandada ravimite kvaliteeti, muuta efektiivsemaks nende avastamisprotsessi ja garanteerida, et oleks kõvasti suure potentsiaaliga ravimikandiaate mida võiks tootmisse viia.

Senini ravitootja poolt väljatöötatud originaalravimitest määrivad märkimist vähiravimid Casodex ja Arimidex, söögitoru patoloogiaravim Nexium, astmaravim Symbicort, kõrgvererõhuravim Atacand, migreenihoogude leevendamiseks mõeldud Zomig ja skisofreeniaravim Seroquel.

Rahvusvahelise ettevõtte peakontor asub Londonis, teadus- ja arendustöö põhipunkt on Södertälje Rootsis ja peamiseks turuks on USA. 2001. aasta esimese üheksa kuu 13,1 mld dollari suurusest (191 mld krooni) käibest tuli 53 just Ühendriikidest. Prantsusmaa andis müügist 6, Jaapan 5, Itaalia, Saksamaa, SuurBritannia ja Kanada andis igaüks umbes 3-4 ja ülejäänud turud, mida koos Eestiga on kokku üle saja, juba märksa vähem. Kokku annab suurkorporatsioon üle maailma tööd 54 000 inimesele, tootmistegevus käib kahekümnes ja suurem arendustegevus 5 riigis.

Kõige enam andis 2002. aasta üheksa kuu müügitulu haavandravimite Losec/Prilosec müük, täpsemalt 27 käibest. Söögitoru patoloogiaravim Nexium andis 10 AstraZeneca käibest, ülejäänud ravimite mõju oli käibele väiksem.

Ettevõtte on oma praeguse nime saanud 6. aprillil 1999 toimunud Rootsis baseeruva Astra AB ja SuurBritannias asuva Zeneca Group PLC ühinemise tulemusena.

Astra ise loodi juba aastal 1913. Etttevõtte peakorter asus praeguses AstraZeneca teadus- ja arendustöökeskuses Södertäljes. Ravitootja peamine arendus- ja tegevusliin oli fokuseeritud söögitoru patoloogiaravimite, kõrgvererõhuravimite, astmaravimite ja valuvaigistitele. Lisaks sellele tegutses tal ka meditsiiniseadmeid tootev firma Astra Tech nime all.

Astrale kuulus maailmas kõige paremini müüdud ravim, milleks oli haavandtõve ravim Losec ja mis omab praegugi ettevõtte müügis olulist kohta. Astra müügimaht ulatus enne ühinemist 1998. aastal 57 mld Rootsi kroonini (96 mld kroonini) ja töötajate arv 7000ni.

Zeneca sündis, kui 1926. aastal loodud Imperial Chemical Industries lõi 1993. aastal oma kolm äriüksust omavahel lahku. Samas aasta 1. juunist oli Zeneca iseseisvalt noteeritud juba Londoni ja New Yorki börsil.

Londonis asuva peakontoriga Zeneca oli fokusseerunud vähi, kõrgvererõhu, kesknärvisüsteemi, astma ja lokaalanesteesia ravimiseks. Ravimigrupi 1998. aasta käive ulatus 5,5 mld naelani (130 mld kroonini) ja ta heaks töötas enne liitumist 34 000 inimest.

Teadus- ja arendushiid AstraZeneca

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised