Eesti on teinud edusamme riigi finantskontrolli integreeritud süsteemi loomisel. Probleeme on kohalike omavalitsuste tasandil, kus on võimalik finantskontrolli tõhustada. Avalike kulutuste audi-teerimisel on kitsaskohaks riigikontrolli ja Riigikogu puudulik koostöö.
Kaitsepolitsei on olnud korruptsioonivastase poliitika koordinaator ja uurinud enamikku korruptsioonijuhtumitest. Tundub, et asutus on oma uurimisülesannet hästi täitnud, kuigi tekitab muret, et kaitsepolitsei pädevusest on ära võetud korruptsioonijuhtumite uurimine kohalike omavalitsuste tasandil. See on tavapolitsei ülesanne. Õigusvahemehe funktsiooni täidab õiguskantsler, kelle jaoks korruptsioon ei ole keskne prioriteet.
On olemas mõned tõendid ärimeeste lobitöö kohta, millest on poliitilised erakonnad kasu saanud. Uuringu tulemused aga näitavad, et valijahäälte ?ostmine? ei ole Eestis tõsiseks probleemiks. Huvide konflikti ja varadeklaratsioonide järelevalve ebatõhusus Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni poolt ei võimalda aga sellele valdkonnale hinnangut anda.
Kohtunikud on sõltumatud ja vastu võetud õigusaktid tugevdavad kohtunike positsiooni veelgi. Muret tekitab kohtute tõhusus korruptsiooniasjade menetlemisel, sealhulgas spetsialiseerumise puudumine. Probleemiks on veel teatavate korruptsioonikuritegude lühike aegumistähtaeg ja kohtute ilmne leebus korruptsioonis süüdi mõistetute suhtes. Rahvusvaheline seire on juhtinud tähelepanu kohtute ja prokuratuuri professionaalsuse puudumisele selles valdkonnas. Korruptsiooni kohta kohtutes ja prokuratuuris tõendid peaaegu puuduvad.
Poliitiliste erakondade rahastamiseeskirjadesse tehti suuri muudatusi 1999. aastal vastu võetud seaduses. Seadusega kehtestati suhteliselt karmid annetuste piirangud ja avalikustamisnõuded. Kuid institutsionaalne järelevalve erakondade aruannete üle puudub. Tegelikkuses on erakondadel uutest rahastamiseeskirjadest kerge kõrvale hiilida. Korruptsioon poliitiliste erakondade rahastamisel on olnud Eestis märkimisväärne probleem.
Riigihangete protsess on korruptsiooni suhtes samuti problemaatiline. Kuigi on olemas arenenud õigusraamistik, ei ole hangete ja vaidluste lahendamise kontroll piisav.
Riigihangete amet tundub olevat haavatav poliitilise sekkumise osas ja ametil ei ole piisavalt töötajaid hangete inspekteerimiseks ning kaebuste kontrollimiseks.
Kuigi on jäänud mulje, et riigihangete korruptsiooniga seoses ei ole kriminaalsüüdistusi esitatud, usuvad kohalikud vaatlejad, et kokkumängud pakkumiste osas on tavalised ja hangete korruptsioon kohalike omavalitsuste tasandil on laialt levinud.
Lühendatult Avatud Ühiskonna Instituudi raporti kokkuvõttest.
Seotud lood

Võlakirju saab märkida kuni 29. septembrini