Avatud Ühiskonna Instituudi poolt Eesti korruptsioonitaseme kohta koostatud raportis märgitakse, et Eesti on teinud edusamme korruptsioonivastase raamistiku loomisel. Eestis puudub aga koordineeritud korruptsioonivastane strateegia, kuigi valitsus on astunud esimesi samme selle formuleerimiseks. Lisaks on kahtlusi seaduste täitmise tagamise ja rakendamise osas. Näiteks Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon ja riigihangete ameti ei suuda täita oma ülesannet võidelda korruptsiooni vastu nii tõhusalt, kui peaks.
Euroopa Komisjon ei ole Eesti puhul määratlenud korruptsiooni kui suurt probleemi ning ei ole meile korruptsioonivastase poliitika valdkonnas eriti survet avaldanud. Kuid komisjon on andnud teatavat abi võitluseks korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu.
Üleminekuriigi standardite kohaselt on korruptsioonivastased õigusaktid väga arenenud. Eesti on piirkonna ainus riik, kes määratleb korruptsiooni eraldi selgelt määratletud kuriteoliigina kriminaalõiguses. Vaja oleks teha väikeseid muudatusi altkäemaksu õigusaktidesse, et laiendada juriidiliste üksuste ja välisriikide ametiisikute kriminaalvastutust. Korruptsioonivastases seaduses on sätestatud huvide konflikti kõikehõlmavad eeskirjad ning avaliku sektori töötajad peavad esitama vara ja sissetuleku kohta deklaratsioonid. Nende sätete täitmise kontrollisüsteem, eelkõige Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni tegevus, ei ole olnud tõhus.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eesti on teinud edusamme riigi finantskontrolli integreeritud süsteemi loomisel. Probleeme on kohalike omavalitsuste tasandil, kus on võimalik finantskontrolli tõhustada. Avalike kulutuste audi-teerimisel on kitsaskohaks riigikontrolli ja Riigikogu puudulik koostöö.
Kaitsepolitsei on olnud korruptsioonivastase poliitika koordinaator ja uurinud enamikku korruptsioonijuhtumitest. Tundub, et asutus on oma uurimisülesannet hästi täitnud, kuigi tekitab muret, et kaitsepolitsei pädevusest on ära võetud korruptsioonijuhtumite uurimine kohalike omavalitsuste tasandil. See on tavapolitsei ülesanne. Õigusvahemehe funktsiooni täidab õiguskantsler, kelle jaoks korruptsioon ei ole keskne prioriteet.
On olemas mõned tõendid ärimeeste lobitöö kohta, millest on poliitilised erakonnad kasu saanud. Uuringu tulemused aga näitavad, et valijahäälte ?ostmine? ei ole Eestis tõsiseks probleemiks. Huvide konflikti ja varadeklaratsioonide järelevalve ebatõhusus Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni poolt ei võimalda aga sellele valdkonnale hinnangut anda.
Kohtunikud on sõltumatud ja vastu võetud õigusaktid tugevdavad kohtunike positsiooni veelgi. Muret tekitab kohtute tõhusus korruptsiooniasjade menetlemisel, sealhulgas spetsialiseerumise puudumine. Probleemiks on veel teatavate korruptsioonikuritegude lühike aegumistähtaeg ja kohtute ilmne leebus korruptsioonis süüdi mõistetute suhtes. Rahvusvaheline seire on juhtinud tähelepanu kohtute ja prokuratuuri professionaalsuse puudumisele selles valdkonnas. Korruptsiooni kohta kohtutes ja prokuratuuris tõendid peaaegu puuduvad.
Poliitiliste erakondade rahastamiseeskirjadesse tehti suuri muudatusi 1999. aastal vastu võetud seaduses. Seadusega kehtestati suhteliselt karmid annetuste piirangud ja avalikustamisnõuded. Kuid institutsionaalne järelevalve erakondade aruannete üle puudub. Tegelikkuses on erakondadel uutest rahastamiseeskirjadest kerge kõrvale hiilida. Korruptsioon poliitiliste erakondade rahastamisel on olnud Eestis märkimisväärne probleem.
Riigihangete protsess on korruptsiooni suhtes samuti problemaatiline. Kuigi on olemas arenenud õigusraamistik, ei ole hangete ja vaidluste lahendamise kontroll piisav.
Riigihangete amet tundub olevat haavatav poliitilise sekkumise osas ja ametil ei ole piisavalt töötajaid hangete inspekteerimiseks ning kaebuste kontrollimiseks.
Kuigi on jäänud mulje, et riigihangete korruptsiooniga seoses ei ole kriminaalsüüdistusi esitatud, usuvad kohalikud vaatlejad, et kokkumängud pakkumiste osas on tavalised ja hangete korruptsioon kohalike omavalitsuste tasandil on laialt levinud.
Lühendatult Avatud Ühiskonna Instituudi raporti kokkuvõttest.