Pärnu rannapargi kaitsjad kardavad elamuid

Ärimees Viktor Levadaga Pärnu linnalt ostetud maatüki omandamiseks Rannahotelli kõrval otse rannapiiril eellepingu sõlminud FKSM soovib seal püstitada 5- ja 7korruselisi korterelamuid. See plaan ei meeldi valimiskampaaniat alustanud kohalikule kultuuritegelasele ja Kihnu vallavanemale Mark Soosaarele ning grupile krundi taha jääval Kaarli puiesteel villasid omavatele ärimeestele. Nad on kokku kutsunud Rannapargi Päästekomitee ja koguvad allkirju kavandatava detailplaneeringu vastu.

Reede õhtul oli Soosaare hallatavasse Chaplini keskusse kogunenud mõnikümmend asjast huvitatut. Nende hulgas oli nii rannapiirkonna elanikke kui arhitekte ja kunstnikke. Kohal oli ka laigulises ülikonnas skaudijuht Asso Kommer, kes arvas, et elamuid võiks ehitada küll, aga need peaks olema madalamad.

Soosaar pidas alustuseks sütitava kõne teemal: need, kes seadust rikkunud, peavad saama karistatud! Talle sekundeeris saalist edukalt teine Pärnust Riigikogusse kandideeriv mees, muinsuskaitsja Trivimi Velliste. Hiljem selgus, et seaduserikkumist siiski toimunud pole, sest rannapargi piirid on siiani ametlikult kinnitamata, pealegi lubab kehtiv detailplaneering ka praegu sellesse piirkonda hooneid püstitada. Küsimus ongi selles, milliseid. Projekti vastased levitavad rahva hulgas arvamust, et randa tulevad Lasnamäe või siis Pärnu Mai tänava stiilis kõrged ja koledad betoonkolakad. ?Miks me peaks ehitama sellisesse kohta koledaid ja kehva kvaliteediga maju? Me ei suudaks ju neid siis nõudlikele klientidele maha müüa,? pareerib FKSMi projektijuht Tarmo Villems sellise arvamuse. Ta kinnitab, et hooned ei tule kõrgemad ega merele lähemale kui Rannahotell.

Teise rahva hulgas levinud müüdi järgi tulevad elamud rannaliivale, sulevad läbipääsu randa ja ehitamise käigus hävib olemasolev haljastus. Päästekomitee küsimusele, mitu puud on kavas maha võtta, vastas FKSMi juhatuse esimees Kaido Fridolin: ?Mitte ühtegi, küll aga näeb detailplaneering ette ühe uue tammeallee rajamist.? Ka ei ole kavas majade ette mingeid piirdeid ehitada ja nende vahelt viivad kõigile avatud teed randa.

Aktiivselt võitlevad projekti vastu Kaarli puiestee villade omanikud Enn Veskimägi, Viktor Siilats ja Mart Kutsar, kes suvitab seal oma elukaasalase Tiina Mõisa majas. Nemad soovivad säilitada oma senise rahuliku keskkonna ja vaate merele. Veskimägi on lendu lasknud koguni sellise vastuargumendi, et kortermajade elanikud saavad oma rõdult naisteranda piiluda.

Kummaline on see, et tegelikult ei tea ka enamus kohalikke elanikke, millisest piirkonnast täpselt jutt on. ?Olin väga nördinud, kui mu laps hommikul teatas, et klassijuhataja kogus allkirju Lehe kohviku juurde Rannaparki kõrgete majade ehitamise vastu,? rääkis üks kohalolnud lapsevanem. ?Võtsin siis lapse auto peale ja viisin seda mahajäetud ja räämas kohta näitama, kuhu tegelikult hooned tulevad.? Kohalik arhitekt Tanel Tuhal peab kummaliseks, et siis, kui selles pimedas ja võssakasvanud paigas liikusid vaid narkomaanid ja teised kahtlased tegelased, ei huvitunud selle saatusest ükski linnaelanik. ?Nüüd, kui koht tahetakse muuta turvaliseks ja mugavaks kõigile, on aga kisa lahti,? lausub ta. Tuhali sõnul võiks Pärnu randa ehitada koguni mõne sihvaka kõrghoone, mis merelt vaadates linna siluetti rikastaks.

Pärnu abilinnapea Riina Müürsepp, keda mõned päästekomiteelased süüdistavad kokkumängus rahajõmmidega, nendib, et tegu on Pärnu kalleima piirkonnaga. Täna kehtiva planeeringu järgi on tegu ärimaaga, mille täisehituseks kavandatud 60 protsenti, uue planeeringuga muutuks see elamumaaks ja täis ehitataks vaid 20-30 protsenti. Müürsepa hinnangul oleks see mõistlik. Haljastust tuleb juurde ja piirkond saab erafirma rahakoti toel korda. FKSM arvestab oma varem Pärnusse ehitatud Supeluse tänava elamut aluseks võttes, et püsivalt tuleks neisse majadesse elama umbes neljandik korteri ostnutest ja see lisaks linnakassasse aastas vähemalt poolteist miljonit krooni tulumaksu. Kindlasti elavdaks see ka kohalikku kaubandust ja toitlustust.

Teine sama detailplaneeringu alla jääv krunt, mis kuulub Marcel Vichmanni firmale Balterex Oil ning jääb Levada ostetud maa ja Rannahotelli vahele, on veelgi problemaatilisem. Firma ostis seal vallasvarana vaid endise halva kuulsusega ööklubi Las Vegas madala hoone, millele nüüd taotleb juurde teenindusmaad. Juhatuse esimehe Jaanus Paasi sõnul on kavas sinna rajada Rannahotelliga sama kõrge sanatooriumihoone, säilitada olemasolev haljastus ja randapääs. Müürsepa hinnangul pole linnavalitsus täna veel valmis selle tüki maaküsimust lahendama. Praegu on tegu linnale kuuluva üldmaaga, milles asuvad hooned tuleks lammutada.

Otsuse palju vaidlusi tekitanud ranna-ala detailplaneeringu suhtes peab langetama volikogu.