- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kaugtöötajale laua- või sülearvuti
Kodukontori töötajale ostab arvuti kui vajaliku töövahendi kas firma või peab ta selle ise muretsema. Kaaluda tuleb, kas muretseda laua- või sülearvuti.
Kui otsus on langetatud lauaarvuti kasuks, siis peab valima nõudmistele vastavad komponendid. Arvutisalongides pakutavad valmis konfiguratsioonidega masinad ei pruugi alati kõiki soove rahuldada.
Kui kodutöötaja peamised ülesanded on teksti- ja tabeltöötlusega tegelemine ning interneti kasutamine, siis piisab keskpärase seadistusega arvutist, kus on 1,8gigahertsine protsessor, vähemalt 256 MB mälu, umbes 30 GB kõvaketas, (emaplaadile integreeritud) video- ja helikaardid, kindlasti peab olema võrgukaart ja CD-või DVD-seade. Viimasel ajal on kirjutavate CD-seadmete hinnad tunduvalt langenud, seega tasub mõelda just selle ostmisele. Sellise konfiguratsiooniga arvuti maksab keskmiselt 9000 krooni. Loomulikult peab juurde ostma veel monitori (vähemalt 17 tolli, hinnad alates 2500 kroonist). Levinud on arvamus, et tekstitöötluseks ei ole suurt ekraani vaja, piisab ka 15tollisest pildinäitajast. Tegelikult on mahukamate tekstide ja mitme dokumendiga korraga töötamisel suur monitor tunduvalt parem. Kuna LCD-monitoride osakaal kasvab pidevalt ja hinnad langevad, siis tasuks mõelda kineskoopkuvari asemel just selle ostmisele.
Hiire ja klaviatuuri valimisel peab lähtuma sellest, kui palju arvutit järjest kasutatakse. Mida rohkem aega arvuti taga veedetakse, seda enam peab mõtlema lisaseadmete ergonoomiale. Loomulikult on mugavamad seadmed kallimad, kuid selline hinnavahe õigustab ennast igal juhul.
Et internetti kasutada, peab sõlmima lepingu teenusepakkujaga. Sõltuvalt töö iseloomust peab valima vastava Interneti-ühenduse. Modemi saab kas rentida või osta teenusepakkujalt. Kui igapäevane töö on seotud mahukate failide saatmise ja vastuvõtmisega, siis peaks valima võimalikult kiire ühenduse. Eesti teenusepakkujad reklaamivad alati maksimaalseid ühenduskiiruseid, mida mingi kindla paketi omanik nende võrgus kasutada saab. Olen ise kasutanud kahe erineva firma võrke, kuid kahe aasta jooksul pole ma mitte kordagi saanud maksimaalset kiirust kasutada. Hinnad ja andmemahud on ISP-del väga erinevad, enne otsustamist tasub kindlasti põhjalikult uurida, millise kasuks otsustada.
Kui koduarvuti on peale töövahendi ka kodune multimeediakeskus, mida kasutatakse muusika kuulmiseks, filmide vaatamiseks ja mõnikord ehk ka mängimiseks, siis on vaja mõelda teise konfiguratsiooni peale. Siin tuleks silmas pidada video- ja helikaardi võimalusi, samuti monitori ning kõlarite võimsust ja kvaliteeti.
Koduse tööarvuti riistvaralise konfiguratsiooni kõrval võib tarkvara palju suuremaks probleemiks kujuneda. Kui töövahendite soetamine on tööandja ülesanne, siis ei pea kasutaja muretsema litsentside pärast. Kui aga nii riist- kui tarkvara peab kaugtöötaja ise ostma, siis tasuks mõelda vabavara ja avatud lähtekoodiga tarkvara peale, sest see võimaldab säästa isegi kuni mitme arvuti hinna.
Väga oluline on pöörata tähelepanu viirusetõrjele. Mitte üks internetti ühendatud arvuti ei ole viiruste eest kaitstud, seega peab kindlasti muretsema vastava tarkvara ja selle viirusedefinitsioonide andmebaasi vähemalt kord nädalas uuendama.
Ainus võimalus, kuidas tagada tehtud töö kindel säilimine, on varukoopiate tegemine. Internetti ühendatud arvutist võiks iga tööpäeva lõpus kanda tehtud tööd nt firma FTP-serverisse; teine võimalus on andmete regulaarne CD-ROMile kirjutamine. Kõige kindlam on kasutada mõlemat võimalust.
Mobiilse töötaja ainuõige valik on sülearvuti, mille hind ületab lauaarvuti oma mitmekordselt. Sülearvutid ei ole üldiselt nii võimsad kui lauaarvutid ning nende värskendamine on palju kulukam, kuid tööreisidel ja presentatsioonide korraldamisel on need asendamatud. Sellise töövahendi komplekteerimisel peab lisaks tavapärastele komponentidele silmas pidama ka aku vastupidavust ning võrgukaardi funktsioone (kas on võimalik traadita või juhtmega ühendus või mõlemad).
Laptopi omanikud, kes ei taha koju lauaarvutit muretseda, võivad piirduda lisaseadmete ostmisega: eraldi hiir, klaviatuur, kõlarid ja vajadusel ka monitor. Peale mobiilsuse on sülearvutil veelgi häid omadusi: seda saab kõikjal kasutada (ideaalne nt lennukis), see võtab vähe ruumi ning on oma suurest vennast palju vaiksem; laptopi saab kerge vaevaga ühendada ka GPRS-võrku, kui WiFit või muud ühendust läheduses pole, kuid mobiil on taskus.
Hetkel kuum
Suurim miinus on turvalisus. Kui kodust lauaarvutit ohustavad enamasti viirused ja riistvaralised defektid, siis sülearvuti omanikud peavad arvestama ka varguse ohuga, mille tõttu jäävad vargale nii kallis arvuti kui ka hindamatu väärtusega andmed ja tehtud tööd.
Uuringufirma Ariko Marketing tegi 2002. aastal sotsiaalministeeriumi tellimusel kaugtööalase uuringu, kus muu hulgas küsiti ka, milliste töövahenditega ettevõtted varustavad oma kaugtöötajaid.
Selgus, et kõige sagedamini saavad kaugtöötajad ettevõttelt kontoritarbeid, mobiiltelefoni, arvuti tarkvara ja statsionaarse arvuti. Neid töövahendeid märkis 50-67 kaugtööd kasutavatest ettevõtetest. Mitte mingeid töövahendeid ei paku 5 kaugtööd kasutavatest ettevõtetest.
Enimloetud
Viimased uudised
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele