• OMX Baltic0,09%319,95
  • OMX Riga−0,1%970,53
  • OMX Tallinn0,21%2 234,56
  • OMX Vilnius−0,28%1 507
  • S&P 5000,73%7 722,72
  • DOW 300,49%51 176,96
  • Nasdaq 1,19%27 190,86
  • FTSE 1000,32%10 461,95
  • Nikkei 225−0,94%68 309,46
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%93,8
  • OMX Baltic0,09%319,95
  • OMX Riga−0,1%970,53
  • OMX Tallinn0,21%2 234,56
  • OMX Vilnius−0,28%1 507
  • S&P 5000,73%7 722,72
  • DOW 300,49%51 176,96
  • Nasdaq 1,19%27 190,86
  • FTSE 1000,32%10 461,95
  • Nikkei 225−0,94%68 309,46
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%93,8
Kodukontori töötajale ostab arvuti kui vajaliku töövahendi kas firma või peab ta selle ise muretsema. Kaaluda tuleb, kas muretseda laua- või sülearvuti.
Kui otsus on langetatud lauaarvuti kasuks, siis peab valima nõudmistele vastavad komponendid. Arvutisalongides pakutavad valmis konfiguratsioonidega masinad ei pruugi alati kõiki soove rahuldada.
Kui kodutöötaja peamised ülesanded on teksti- ja tabeltöötlusega tegelemine ning interneti kasutamine, siis piisab keskpärase seadistusega arvutist, kus on 1,8gigahertsine protsessor, vähemalt 256 MB mälu, umbes 30 GB kõvaketas, (emaplaadile integreeritud) video- ja helikaardid, kindlasti peab olema võrgukaart ja CD-või DVD-seade. Viimasel ajal on kirjutavate CD-seadmete hinnad tunduvalt langenud, seega tasub mõelda just selle ostmisele. Sellise konfiguratsiooniga arvuti maksab keskmiselt 9000 krooni. Loomulikult peab juurde ostma veel monitori (vähemalt 17 tolli, hinnad alates 2500 kroonist). Levinud on arvamus, et tekstitöötluseks ei ole suurt ekraani vaja, piisab ka 15tollisest pildinäitajast. Tegelikult on mahukamate tekstide ja mitme dokumendiga korraga töötamisel suur monitor tunduvalt parem. Kuna LCD-monitoride osakaal kasvab pidevalt ja hinnad langevad, siis tasuks mõelda kineskoopkuvari asemel just selle ostmisele.
Suurim miinus on turvalisus. Kui kodust lauaarvutit ohustavad enamasti viirused ja riistvaralised defektid, siis sülearvuti omanikud peavad arvestama ka varguse ohuga, mille tõttu jäävad vargale nii kallis arvuti kui ka hindamatu väärtusega andmed ja tehtud tööd.
Uuringufirma Ariko Marketing tegi 2002. aastal sotsiaalministeeriumi tellimusel kaugtööalase uuringu, kus muu hulgas küsiti ka, milliste töövahenditega ettevõtted varustavad oma kaugtöötajaid.
Selgus, et kõige sagedamini saavad kaugtöötajad ettevõttelt kontoritarbeid, mobiiltelefoni, arvuti tarkvara ja statsionaarse arvuti. Neid töövahendeid märkis 50-67 kaugtööd kasutavatest ettevõtetest. Mitte mingeid töövahendeid ei paku 5 kaugtööd kasutavatest ettevõtetest.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele