Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti ettevõtlus strateegilise ülevõtmismaania sihtmärk

    Eesti majanduses on ette näha liitumis-ülevõtmistehingute (M&A) mahu hüppelist kasvu, mis lähiaastail võib viia Eesti ettevõtluskeskkonna tänapäevases mõttes koloniseerimiseni välisriikide poolt. Vastupanuvõimet Eesti ettevõtteil pole.
    M&A tehingute turu mahuks arvestatakse ELis 7?9 SKPst. Eestis on see näitaja erinevail hinnanguil 2?9 SKPst, sõltuvalt sellest, milliseid tehinguid arvesse võtta ja kas analüüsis kajastada ka varimajanduslikud ülevõtmistehingud.
    Rahalises vääringus on Eesti M&A turu mahuks kuni 10 miljardit krooni aastas, mis võib lähiaastail suureneda 15?20 miljardini. Lähima aasta-paari jooksul võetakse hinnanguliselt üle 3000?6000 elujõulisemat ja suurema kasvupotentsiaaliga Eesti päritolu firmat. See on lihtsalt teine etapp, järgneb nüüdseks juba väliskapitali kontrolli alla läinud suurfirmade (nt pangad, kindlustus, kaubandus) ülevõtmisele.
    Välisriikide huvi on strateegiliselt eluline. Paljud välisriigid näiteks näevad rahalisi investeeringuid ette selleks, et riiklikul tasemel toetada oma väikeettevõtete arengut ja kasvu vähem arenenud riikide territooriumil. Põhjuseks on asjaolu, et arenenud riikides on väike- ja keskmise suurusega ettevõtlus saavutanud oma lae ja edasine areng on piiratud.
    Töökohtade loojad ja maksubaasi tagajad on aga eelkõige väike- ja keskmise suurusega ettevõtted ning nende maksimaalselt 5?10-line iga-aastane juurdekasv ei rahulda arenenud riike kuidagi. Arenenud riikidest vähem arenenud maadesse suunduvaist välisinvesteeringuist on 70?90 vähemal või suuremal määral M&A tehingutega seotud. Eestis on see näitaja hinnanguliselt 30?40 ehk suurusjärgus 3 miljardit krooni aastas. See teeb 700 000?800 000 krooni väliskapitali ühe potentsiaalselt ülevõetava väikeettevõtte kohta.
    Uuringud näitavad ühtlasi, et otsesed välisinvesteeringud ja M&A tehingute maht sihtriigis on otseses positiivses korrelatsioonis ning mõlemad näitajad kasvavad jõudsalt. Vähem kui pooled ülevõetud firmadest õigustavad uue emafirma omanike kasumi- ja muid ülevõtmisega kaasnevaid lootusi.
    Negatiivseks juhuks on ülevõtjatel valmis varustrateegiad alates erinevaist restruktureerimis- ja saneerimisskeemidest, lõpetades pankrottide ja likvideerimistega. Negatiivne arengustsenaarium võib kaasa tuua töökohtade kaotusi, häireid ettevõtluskeskkonnas, mitteproduktiivseid kohtuvaidlusi jms.
    Aktiviseeruv ülevõtmissurve paneb Eestis tegutsevad väikeettevõtted hoopis uude ja tundmatusse olukorda. Ühelt poolt tekib võimalus teenida konkreetset raha, kuid teiselt poolt puutumus tundmatuse ja täpselt defineerimata ohtudega.
    Paljudele Eesti väikeettevõtjatele on täiesti tundmatud sellised kategooriad, nagu aktsiate (osaluse) parkimine, suure riskiastmega võla ostmine, varjatud varade väljatoomine ja hindamine, juhtkonna liikmete osalus, (tehingu) väärtusel baseeruv laenuvõimendus jms, rääkimata komplitseeritumatest ülevõtmisskeemidest.
    Lisaks sellele ei arvesta oma huvide eest seisvad ülevõtjad endiste omanike maine, hea edasise käekäigu, juriidilise puutumatuse ja kultuuriliste omapäradega (eiratakse 80 juhtudest), rääkimata psühholoogiliselt ebameeldivatest taktikatest, mis on suunatud nt korrumpeerunud ja ebaausa ettevõtte omaniku väljavahetamiseks jms. Eesti ettevõtlus pole kirjeldatud keskkonnamuutuseks oma sisemuses valmis.
    Kuidas ettevõtjad muutunud olukorras käituvad? Suur osa ettevõtteist läheb lihtsalt lõhki, st allub survele ja müüb end maha või likvideerub vastupanuta etteantud tingimustel. Eestis võiks selliseid firmasid olla 1000?1500. Teine osa unistab suurest rahast ja loodab head tulevikku. Liimile aitab minna ka see, et ülevõetava firma osanikud/aktsionärid saavad tavaliselt selliseis tehinguis ka tegelikult pisut rikkamaks. Nii ühel kui teisel juhul on tulemus see, et müüjad kirjutavad igaks juhuks alla kõigele, sellelegi, millest aru ei saa. Edu ei saavutata aga kumbagi käitumisreeglit järgides.
    Millises väärtuses raha ettevõtjad tegelikult sellistes M&A tehinguis kaotavad, on raske üheselt hinnata. M&A ettevõtjate anketeerimistest on teada, et alla 50-lise tehingukasumi ükski lugupeetud ja turul end sisse töötanud ülevõtja Ida-Euroopasse firmat üle võtma ei tule. Mida väiksem on ülevõetav firma, seda suuremat tehingukasumit loodetakse teenida. Muidugi lisandub tehingukasumile pikaajaline tulu omandatud majandusüksusest. See on see raha, mis kohaliku ettevõtja jaoks kaduma läheb.
    Mida peavad tegema ettevõtted? Kas M&A tehingute vastu peaks sõdima riigi tasandil?
    Üldiselt loetakse M&A-d üheks olulisimaks areneva riigi majanduse aktiviseerijaks, vähemalt sama oluliseks kui otse-seid välisinvesteeringuid. Seega ei tule M&A investoreid vältida, vaid toetada. Samas peavad kohalikud ettevõtted muutuma tugevamaks, et suuta enda eest seista ja kiirelt muutuvat turusituatsiooni oma kasuks pöörata. Praeguses globaliseeruvas maailmas on eelkõige oluline asja olemusest aru saada ja mängida reeglite järgi. Kui on soov võita, tuleb teha õigeid panuseid.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Bercman hakkab Tallinna börsilt järjekordselt raha kaasama 20% uutest aktsiatest märgib juhatus
Tallinna alternatiivbörsil noteeritud Eesti tehnoloogiaettevõtte Bercman Technologies tahab kaasata börsilt kuni 630 000 eurot.
Tallinna alternatiivbörsil noteeritud Eesti tehnoloogiaettevõtte Bercman Technologies tahab kaasata börsilt kuni 630 000 eurot.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Investor Toomas: mind tabas kõigi aegade suurim rahaline kaotus
September pole minu investeeringute vastu olnud sugugi mitte lahke – turud on minult ühe kuuga võtnud 50 304 eurot. Kui arvestada, et keskmist palka teeniv inimene saab kätte 1391 eurot, siis selle arvestuse järgi kaotasin ma ühe kuuga kolme aasta teenistuse.
September pole minu investeeringute vastu olnud sugugi mitte lahke – turud on minult ühe kuuga võtnud 50 304 eurot. Kui arvestada, et keskmist palka teeniv inimene saab kätte 1391 eurot, siis selle arvestuse järgi kaotasin ma ühe kuuga kolme aasta teenistuse.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Nõukogu loodab Eesti Energia uue juhi valida poolesaja kandidaadi seast
Eesti Energia uueks juhiks kandideeris avaliku konkursiga 27 inimest, kellele lisanduvad sel nädalal personalifirma sihtotsinguga leitud kandidaadid, ütles riigifirma nõukogu esimees Anne Mere.
Eesti Energia uueks juhiks kandideeris avaliku konkursiga 27 inimest, kellele lisanduvad sel nädalal personalifirma sihtotsinguga leitud kandidaadid, ütles riigifirma nõukogu esimees Anne Mere.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA tänavune julgeolekuabi Eestile tõusis 140,5 miljoni dollarini
Ameerika Ühendriikide Kongress võttis eelmisel nädalal vastu eelarve lisapaketi, mis muuhulgas näeb ette 2022. aastal Eestile suunatud julgeolekuabi suurenemist 140,5 miljoni dollarini.
Ameerika Ühendriikide Kongress võttis eelmisel nädalal vastu eelarve lisapaketi, mis muuhulgas näeb ette 2022. aastal Eestile suunatud julgeolekuabi suurenemist 140,5 miljoni dollarini.

Olulisemad lood

250 miljoni euro saatus: koroonalaene saanud ettevõtetest on paar pankrotis, osa maksuvõlas Sokifirma Suva andis sisse saneerimistaotluse
Ettevõtjad peavad KredExi antud koroonalaene elupäästjaks, teisalt on osa laenu saanud ettevõtjad kas maksuvõlas, saneerimisel või suisa pankrotis.
Ettevõtjad peavad KredExi antud koroonalaene elupäästjaks, teisalt on osa laenu saanud ettevõtjad kas maksuvõlas, saneerimisel või suisa pankrotis.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.