Ehitame Eesti laenu abil

Kui Siim Kallas oli kolmikliidu valitsuse rahandusminister, pandi tema juhtimisel paika riigi laenu strateegia, mis lähtus põhimõttest, et laenukoormus ei tohi ületada teatud kriitilist piiri ? see on kuskil 5 ringis SKPst. Sellest lähtuvalt koostati ka konkreetne laenude kava, keskendudes investeeringutele, mis on seotud hariduse, kultuuri, korrakaitse, keskkonna ja teedega.

Laenudega on aga selline lugu, et kõigepealt peab olema hea kaugeleulatuv idee ehk projekt, selle tagasimaksmine koos intressidega peab olema reaalselt teostatav ja samuti tuleb seda kohe ka eelarvest kuni 30 ulatuses kaasrahastada. Ühesõnaga peab laenuvõtja oma võimalused tõsiselt läbi mõtlema.

Vaatame aga, mis seni tegelikult on toimunud. Laenude üldstrateegiast lähtuvalt valmistati ette ja käivitati ka teedeehituses kolm erinevat laenuprogrammi, mille tulemusel suurenes teedeehituse rahastamine kahekordseks. Kohe tekkisid aga probleemid kaasrahastamisega ja 2003. aastaks kaksikliit vähendaski seda nii, et Tartu maantee esimese klassi tee teise järjekorra ehitusest Maailmapanga laenu abil loobuti ja Põhjamaade Panga laenu kasutamist meie kõrvalteede remondil vähendati tunduvalt. Ilmselt oli vaja eelarve raha mujal väga vajalikes kohtades kasutada. Kus kohast võetakse aga loodava valitsusliidu poolt Rahvaliidu idee katteks raha laenude kaasrahastamise suurendamiseks kümme korda? Tagasimaksmise peale tuleb ka hakata kohe mõtlema.

Ka juba praeguseks on muutunud probleemiks Euroopa Liidu abiprogrammide Eesti-poolne rahastamine 25 ulatuses. Lahendusena on nii mõnegi projekti puhul kasutatud laenuraha. Pärast ühinemist suurenevad toetused laias laastus praegusega võrreldes neljakordseks. Seega tuleb neljakordistada ka vastavaid summasid riigieelarves.

Omaette osaks riigi kohustustes hakkavad kujunema riiklikud, seadusega tagatud garantiid ettevõtluse, ekspordi ja eluasemete soetamise toetamiseks. Riigil on siin õigus anda garantiisid kuni 1,3 miljardi krooni ulatuses. Kui garantiisid mõistlikult antakse, s.o nii, et turul ei teki moonutusi, on see loomulikult majandusele ja inimeste heaolule hea mõjuga.

Kui nüüd kogu laenamise problemaatikat vaadata tervikuna, siis võib väita, et 3-5 SKPst laenukoormusena on Eestile optimaalne ja selle suurusjärgu võrra suurendamise idee jääb ilmselt valimiseelse populismi rubriiki, mis loodetavasti kunagi ei realiseeru. Igasugused fantastilised rahasüstide ideed meie majandusse olid omased üleminekuperioodi alguses ja loodame, et sinna ajalukku nad ka jäävad. Meenutagem kasvõi omaaegset Savisaare ideed muretseda igale perele mikrolaineahi või jutte fantastilistest investeeringutest Araabiamaadest

Praegu räägitakse palju sellest, kuidas pinged maailmas mõjutavad meie majandust. See mõju on päris kindlasti olemas, aga kindlasti on suuremad võimalused halvas mõttes meie endi kätes. Esimese halva pretsedendi lõi kaksikliidu valitsus, planeerides esimest korda puudujäägiga eelarve. Loomulikult võib ka mõistliku ja kasuliku laenupoliitika pea peale keerata ? kui seda väga tahetakse. Aga selle sammu mõju meie majandusele ja rahva heaolule oleks tunduvalt halvem kui praegune pinge Pärsia lahe ümbruses.