Raudtee riigile tagasiostmiseks pole ühtki majanduslikku põhjendust

Probleem ei seisne ka nende paljuräägitud eurorahade kättesaamises või mittesaamises ? Euroopa Liidu abiraha on oma mahtudes suhteliselt täpselt määratud meie ühinemislepingu finantskokkuleppe osas. Ja niisamuti nagu ISPA rahadega, on meie otsustada, kuhu ja kui palju selle summa piirides raha suunata.

Näiteks on ISPA rahast pool ette nähtud keskkonnale ja pool transpordile. Kuidas transpordi osa jaotub raudtee ja maanteede vahel, see on meie otsustada. Kui suuname raha raudteele, jääb maanteedele vähem, ja vastupidi. Loomulikult kontrollitakse ka projekti majanduslikku tasuvust.

Teine küsimus on selles, et riigil on juba täna suured probleemid kaasrahastamisega. Asi pole eraosaluses ? alati saab osapoolte rollid ja vastutuse eraldi määrata. Näiteks on ISPA programmi võetud eraldi projektina raudtee Kagu-Eesti piirijaama ehitus, selle projekteerimine juba käib.

Edelaraudtee on loomulikult nõus müüma, siis ei pea oma kohustusi riigi ees täitma. Erastamine seadis karmid tingimused investeeringute osas. Samuti on Riigikogu poolt paika pandud tellimus Pärnu-Viljandi suunalisel liiklusel üheksaks aastaks ja reisijate veo mahud peavad jääma olemasolevale tasemele ? sellest kohustusest püüavadki omanikud uue valitsuse abil lahti saada.

Reisijateveo tellimus Tartu, Valga ja Narva suundade osas lasti Reformierakonna ja Keskerakonna häältega 2000. aasta kevadel põhja ja see vallandas nn Edelaraudtee kriisi. Riigi tellimus nimetatud suundadel lõpeb selle aastaga ja Edelaraudteel on võimalus alustada taas riigilt raha välja kauplemist suuremal tasemel kui seni.

Oleks ka nendes suundades Riigikogul lastud tellimus paika panna, oleks praegu probleemid lahendatud ja Edelaraudtee jätkaks reisijatevedu iga aasta veidi vähenevate dotatsioonidega, kusjuures kohustusega reisijateveo mahtu ennast mitte vähendada.