Käibemaksuasjadega kohtus

Vastukaja Äripäevas ilmunud seisukohtadele mõningate Riigikohtu halduskolleegiumi lahendite suhtes

Aprilli- ja maikuus on Riigikohus teinud käibemaksuvaidlustes mitmeid lahendeid, mis oma üldise tähtsuse tõttu on leidnud kajastamist ka ajakirjanduses. Üksikutest uudistest on aga lehelugejal küllaltki raske, kui mitte võimatu, terviklikku pilti saada. Mõnel juhul tuleb esitatud arvamust ka pisut vildakaks pidada. Alljärgnevalt püüan anda pisut ülevaatlikuma pildi vastavast temaatikast.

Riigikohtu käibemaksuvaidlustes tehtud lahendite all mõeldakse kokku kuut lahendit, millest neli on tehtud käibemaksu tagastamise peatamise otsuste peale esitatud kaebustes (3-3-1-18-03, 3-3-1-19-03, 3-3-1-36-03, 3-3-1-39-03) ja kaks käibemaksu määramise otsuste peale esitatud kaebustes (3-3-1-29-03, 3-3-1-43-03). Eelkõige tuleb vahet teha selles, et tagastusnõude peatamise puhul on tegemist ajutise abinõuga, maksu määramise puhul aga maksuasja lõpliku otsustamisega. Sellest tulenevalt on erinevad ka õiguslikud küsimused, mida Riigikohus on analüüsinud.

Nagu eelpool öeldud, on Riigikohus teinud kaks lahendit asjades, kus on maksuameti poolt maksuasi lõplikult otsustatud, st on tehtud otsus käibemaksu määramise kohta. Neis asjades ei ole vaidlust selle üle, et kaup või teenus tegelikult saadi, et esitatud arvel olid täidetud kõik vorminõuded ja ostja käitus heauskselt.

Lahendis nr 3-3-1-29-03 selgitab Riigikohus, et ostjal ei tule juhtumil, kui vorminõuetele vastaval arvel müüjana märgitud isik on kantud käibemaksukohustuslaste registrisse, kontrollida ka müüja esindaja volitusi ja seda, kas müüja käitub maksuõigussuhetes õiguspäraselt. Vastupidine seisukoht paneks ostjale ebamõistlikult koormava kohustuse, mille täitmine poleks alati võimalikki. Lahendis nr 3-3-1-43-03 lisatakse, et maksuameti arusaam esindaja kontrollimise osas ei ole kooskõlas ka tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud põhimõtetega esinduse kohta.

Teisena nimetatud lahendis on Riigikohus aga täpsustanud heausksuse põhimõtet. Maksukohustuslasest ostja on tegutsenud heas usus, kui ta eeldas, et arvel kauba müüjana märgitud isik on ka tegelik kauba müüja ning kui ta on sealjuures üles näidanud äris nõutavat või tavapärast hoolsust müüja isikusamasuse tuvastamiseks. Ostja hoolsuskohustuse ulatuse hindamiseks tuleb arvestada ka kauba või teenuse iseärasusi ning sedalaadi kaupade ja teenuste müügi puhul nõutavaid või tavapäraseid tingimusi. Konkreetselt viitab Riigikohus rahapesu tõkestamise seadusest tulenevatele täiendavatele kontrollimise kohustustele.

Riigikohus on seega täpsustanud, et teatud juhtudel võib ostjal vaatamata heausksusele olla täiendav tõendamise kohustus müüja isiku osas. Teisiti öeldes ? ostja heausksust tuleb eeldada, kuid teatud juhtumitel tuleb ostjal selle tõendamiseks näidata, et ta on järginud äris nõutavat või tavapärast hoolsust. Olulise aspektina tuleb allakirjutanu arvates märkida, et kui sellised kahtlused esitatakse maksuameti poolt kohtumenetluses, siis on ka maksumaksjal õigus kohtumenetluses esitada tõendeid selle kohta, et müüjaks oli arvel näidatud isik.

Mingil juhul ei saa Riigikohtu poolt viimatinimetatud lahendis esitatud seisukohtadest teha järeldust, nagu oleks selles taandutud varasematest seisukohtadest käibemaksuseaduse sätete tõlgendamisel. Allakirjutanu arvates on 12.05 Äripäeva repliik ?Kord nii, kord naa? Riigikohtu suhtes pisut ebaõiglane. Riigikohtul pole ilmselt ka kõige parema tahtmise juures võimalik kõiki käibemaksuvaidlustega seonduvaid nüansse ühte otsusesse kirjutada. Kohtule ei saa ette heita, et ta pole väljunud konkreetse asja raamidest ja asunud andma n-ö käitumisjuhendeid, kuigi seda tihtipeale loodetakse. See jäägu siiski konsultantide tööks, kohtu tööks on lahendada konkreetne vaidlus. Allakirjutanu arvates tuleb Riigikohtu tunnustuseks öelda, et lahendites on püütud tuua näiteid ja selgitusi, et lahendites kirjeldatud põhimõtteid paremini edasi anda. Riigikohus ei saa väljuda kaebuse piiridest ja asuda tulevasi vaidlusi nii-öelda ette ära otsustama, vaid peabki jääma oma nn lisalugudena esitatavates seisukohtades ebamääraseks ning kasutama tingivat kõneviisi.

Kuivõrd elu on tunduvalt värvilisem kui neist eeltoodud lahenditest võiks arvata, siis tõenäoliselt on oodata veel mitmeid huvitavaid lahendeid käibemaksuvaidlustes, sh Riigikohtu tasandil. Seni aga ei maksa teha enneaegseid ja väga kategoorilisi järeldusi.