Eramu vajab lisaks esikule ka tuulekoda

Uued materjalid loovad uusi võimalusi, muutuvad ehituskonstruktsioonid ja vormikäsitlus. Kodu põhiskeem püsib aga muutumatuna. Ikka on majal peauks, kust hargneb kogu ruumiprogramm. Esik, vestibüül, köök, elutuba ja riburada ruume just niipalju, kui keegi vajab. Geograafiline elupaik dikteerib elamutüübi: soojal maal kaitstakse end kuuma ja päikese eest, meid kimbutab külm ja päikest peame ise looma.

Uusi elamuid tuleb kui konveierist, uue kodu otsijad valivad ja võrdlevad, mida võtta, mida jätta. Paljudele on üllatav, et mõnel majal polegi meile harjumuspärast esikut. Meie kandis on ikka olnud majal kõigepealt väike tambur ehk tuulekoda. Ruum, kuhu jätame vihmast tilkuva ürbi ja porised käimad. Tuulekoda on ruum, kuhu pärani uksest pääseb sisse talvepakane, tuul keerutab lumesahmakaid ja vihmamärga. Kõike kirjeldatut peaksime vältima eluruumides ja sellepärast on esik-tuulekoda meie kliimas ennast õigustanud. Ruum ise on tilluke (2,5?3,5 m2) ja on kardinaks õue ja eluruumide vahel, kust eluruumidesse ei pääse otse talvepakast.

Tamburist astume eluruumidesse, kus tamburile järgnevat ruumi võib lahendada mitmeti. See võib olla mõtteline osa suurest avatud eluruumist, mis on sisustatud vestibüüliks, võib olla muudest ruumidest seinaga eraldatud avar ruum vestibüüliks või trepihall, kust viivad trepid nii alla kui üles.

Tamburis erilist sisustust polegi. See on praktiline ruum, kus on paar nagi, koht jalanõudele, vihmavarjuhoidja, kuhu vesi nõrgub. Peeglit võib alati ja igale poole riputada, sest peegel on interjööris üks võluvamaid materjale. Ka võiks tamburis leida koha võtmetekapile.

Kõik oleneb elanike elulaadist, mis dikteerib tamburi suuruse ja sisustuse. Kui peres elab kolm tursket noormeest, kes harrastavad tsiklisõitu, on ehk vaja veel eraldi ruumi esiku kõrvale, kus on väike valamu ja põrandas trapp resti all, kus pori maha pesta. Sellises ruumis peaks olema ka kapp riiete kuivatamiseks. Samas saab pesta ka toa ja õue vahet pendeldava lemmiklooma käpakesi.

Vestibüül on juba kodu esindusruum, kus kujundusvõtted loovad esmamulje kodust ja sealt avanevad esimesed vaated kogu meie elamisele. Ruumis tuleb leida koht riietele, jalanõudele, kübaratele, kinnastele ja käekottidele. Kõige mugavam on see kraam paigutada uste taha garderoobi. Vestibüülis peaks olema väike iste, mõnel pool ehk isegi väike sohva, kus saapaid nöörida. Ka pole mugav kingalusikaga sehkendada, kui tasakaal kipub upakil olles kaduma. Kindlasti võiks olemas olla suur peeglipind, minilaud, riiul või muu ese, kuhu panna käest ajaleht, prillid ja daami kotike.

Tamburis olgu praktilised, kergesti hooldatavad ja niiskust taluvad viimistlusmaterjalid. Põrandale sobib keraamiline plaat, kus all ka põrandaküte.

Kindlasti ei sobi kasutada laminaatparketti, mis on küll muidu kõva materjal, aga niiskust ei kannata.

Kui tambur on olemas, sobivad vestibüülis põrandat katma pea kõik soovitud materjalid. Tulles aga õuest otse vestibüüli, peaks vähemalt ukse läheduses olema põrandal materjal, mis on niiskuskindel ja esimese sodi vastu võtab. Selleks võib olla porivaip.

Autor: Ivi-Els Schneider