Korstnapühkija toob õnne kord aastas

Õige aeg korstnapühkija külaskäiguks on kevadel pärast kütteperioodi lõppu. Kui kütmist rohkem on, peaks korstnapühkija käima ka poole aasta pealt. Umbeläinud küttekolle annab endast vinguga märku ning võib osutuda eluohtlikuks.

Suuremate majade ventilatsioonilõõre pühkima kutsutakse korstnapühkija enamasti viimases hädas, ummistuste puhul ja kui tuvid on pesa teinud. Paneelmajades on vilets ventilatsioon, piisab kolmekordsest ämblikuvõrgust, et moodustuks kardin, mis õhku läbi ei lase. Paraku lahendavad ühistud, kes peaksid asjaga tegelema, tähtsamaid probleeme, nendib korstnapühkija Valdu Reitel OÜst Markling.

Enne kamina ostmist ja ehituse alustamist soovitab Reitel tellida kaminakonsultatsiooni. Siis on kindel, et kamin hiljem korralikult tõmbama hakkab ja naabritega probleeme ei teki. Tihti tehakse viga, et ühendatakse kamin küttelõõri asemel ventilatsioonilõõri, mis pole suitsukindel. Ühe halva tõmbe põhjusena märgib Reitel satelliiditaldrikuid katustel. Paigaldusmehed eelistavad neid kinnitada otse korstnale, nii on lihtsam ja ohutum. Kui katusesse auk teha, võib sealt hiljem hakata vett läbi jooksma. Satelliiditaldrik korstna küljes toimib aga tuulepeeglina ja halvendab tõmmet märgatavalt.

Reitel soovitab korstnapühkija kutsuda korralikust firmast. Kutsudes asjamehe Kuldse Börsist, Soovist või mõnest teisest sarnasest lehest leitud kuulutuse peale, peate arvestama, et kohaletulnu ei pruugi tööga hakkama saada ja tehtud töö eest ta ei vastuta. Probleemide vältimiseks on tal tõenäoliselt juba kuu aja pärast uus kuulutus uue Simpel-kaardi numbriga.

Enamasti tuleb korstnapühkija kohale juba paar päeva pärast tellimist, kuid sügiseti on korstnapühkijate töögraafik tihe ? tööd tehakse 12 tundi päevas ja järjekorrad on nädalaid pikad.

Pensionäridel ja maakohtades tuleb odavam kutsuda korstnapühkija mitme peale, maksta tuleb ühe väljasõidu pealt. Enne asjamehe kohale kutsumist tuleb tagada, et korstnapühkija ka katusele pääseb, et vajalikud redelid on olemas, turvalised ja töökorras. Nagu ütleb Hiiumaa korstnapühkija Aivo Jõhvik: ega korstnapühkija pole linnuke, et saab üles lennata. Hiiumaa kaks korstnapühkijat sõidavad objektilt objektile tavalise liinibussiga ja seetõttu on saarel ootejärjekorrad märksa pikemad kui mandril.