Tallinnast on saanud Eesti prügipealinn

Tallinn on Eesti prügipealinn - siin tekitatakse pool Eesti prügist. Aastas tekib Eestis 550 000 tonni tavajäätmeid. Tallinnas ja Harjumaal kokku tekitatakse 58% tava- ja 75% ohtlikest jäätmetest. See on ka põhjus, miks prügitemaatika just pealinnas kõige kuumem on.

Kuna Tallinnas tekib suurim kogus jäätmeid, on ka jäätmete kogumise alal Eesti tõsiseim konkurents just Tallinnas - tegutseb ju siin 10 konkureerivat jäätmekogujat. Ainult jäätmete ladestamise osas on olukord risti vastupidine - ladestamist kontrollib monopoolses seisus Tallinna Prügila. Igal turul, kus puudub konkurents, ei ole ainutegutsejal vajadust kulusid kontrollida, klientidega viisakalt suhelda ja oma teenust pidevalt parendada.

Konkurentsi loomise vajadus on peamine põhjus, miks Ragn-Sells on aktiivselt kaalunud alternatiivse jäätmekäitluskeskuse rajamist. Esimene katse prügila rajamiseks Ääsmäele ebaõnnestus mitmetel põhjustel, millest keskkonnamõju hinnangu ebaprofessionaalsus ja omavalitsuse toetuse puudumine olid olulisemad. Uue võimaliku koha ja võimaluste analüüsimiseks viis AS Maves läbi vastava uuringu. Hind on üks argument, miks Loode-Eesti jäätmekäitluskeskust vaja on. Eelmisel nädalal valminud Loode-Eesti jäätmekäitluskeskuse rajamise lähtetingimuste eeluuring toob välja, et Lääne-Tallinna jäätmetekitajatele väheneks alternatiivse Loode-Eesti käitluskeskuse rajamisel transpordikulu koguni 1,5 korda.

Kliendil peab olema võimalus valida, millist teenust ta tarbib ja sellega kujundada osaliselt ka turul olevat hinda. Loode-Eesti prügila võimaldab lahendada kogu Lääne-Tallinna ja Loode-Eesti prügiveo probleemid. Esialgne kavandatav käitlusmaht on 100 000 tonni prügi aastas. See on umbes viiendik kogu Eesti aastasest tavajäätmekogusest.

Hetkel on näiteks täiesti lahendamata saarte jäätmekäitluse probleemid - mis saab siis, kui 2009. aastaks suletakse vanad, nõukogudeaegsed prügilad? Selleks ajaks peaks olema valmis nõuetekohased n-ö europrügilad, mis teenindavad ära kogu Eesti turu. Tõenäoliselt on optimaalne europrügilate maht Eestis 8-9, mis peavad 2009. aastaks töövalmis olema.

Uute, kaasaegsete prügilate rajamisel tuleb arvestada suurte investeeringutega. Loode-Eesti jäätmekäitluskeskuse investeeringute maht on esialgsetel hinnangutel ligi 150 miljonit krooni. Summa on suur, kuid kuna tegemist on keskkonnaprojektiga, on selle elluviimiseks võimalik taotleda Euroopa Liidu abiraha.

Abiraha saamine sõltub aga tihedast koostööst kohalike omavalitustega, kes mängivad jäätmekäitluse korraldamisel olulist rolli. Seadusest tulenevalt on kohalikul omavalitsusel kohustus teostada jäätmehooldust ehk teisisõnu seista hea selle eest, et jäätmed jõuaksid sinna, kuhu vaja ja et nendega tehtaks seda, mida vaja - olgu siis ladestamine, töötlemine, põletamine vm.

Vastastikuse huvi tõttu tuleb Loode-Eesti jäätmekäitluskeskuse puhul teha Ragn-Sells?il koostööd omavalitustega ja vastupidi. Kohalikud omavalitused tahavad täita seadustest tulenevaid kohustusi jäätmehoolduses, Ragn-Sells vajab partnerit, et Euroopa Liidu abirahaga muuta teenus jäätmetekitajale odavamaks. Loode-Eesti jäätmekäitluskeskus ei ole prügila, vaid sisuliselt tööstusettevõte, mis tegeleb jäätmete sorteerimise, töötlemise ja ladestamisega. Keskus on üks terviklik lüli jäätmehoolduse ketis, mis Eestis täna peaaegu puudub. Meil on küll prügilaid ja sorteerimistehaseid, kuid mitte tervikut. Mida rohkem aga ahelat optimeerida, seda soodsamaks muutub teenus jäätmetekitajale. Jäätmemajandust tuleb vaadata kui ühiskondlikku probleemi, mille lahendamine on meie kõigi ühine huvi. Me peame olema vastutustundlikud. Jäätmetest saaks ju alati lahti tasuta - prügi viskamine üle õla või metsa alla ei maksa ju midagi -, aga nii me ei käitu, sest me ei taha, et meie elukeskkond oleks sedavõrd saastatud, et me ise selles elada ei tahaks.

See on ka põhjus, miks seadus paneb jäätmehoolduse eest vastutuse kohalikele omavalitsustele. Jäätmemajandus peab olema eelkõige keskkonnasõbralik ja tulevikku vaatav, aga samas ka efektiivne, selle tagamisel on spetsialiseerunud äriettevõtted reeglina tugevamad kui riik. Siit tuleneb vältimatu partnerlus.