Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
PM: koopiamasinamaks tekitab segadust
Kultuuriministeeriumil on küll plaan hakata koopiamasinatega paljundatavatelt materjalidelt autoritasu korjama, kuid selle kogumise viis pole veel selge.
Tallinnas tegutseva Reprokeskuse juhi Endel Linaski sõnul tuleks maksu võtta paljundatud materjali kasutaja, aga mitte koopiamasina omaniku käest. «Meie ametkonnad üritavad luua mingit oma süsteemi ning maksustada masinate omanikud,» rääkis ta. «Kui püüad neile nõu anda, ei olda huvitatud.»
Näiteks toob ta enda ettevõtte, kus lõviosa paljundatavatest materjalidest on tehnilised projektid ja paberid. Autorikaitse alla need tema kinnitusel ei kuulu, mistõttu ei näe ta ka põhjust maksu tasuda, kirjutab Postimees.
Mitmete asjatundjate kinnitusel ei tohiks riik hakata leiutama jalgratast, vaid peaks õppust võtma Euroopas kasutatavatest süsteemidest. Näiteks Saksamaal peab iga koopiamasina ostja maksma lisaks masina hinnale veel spetsiaalse maksusumma. Tasumise korral saab aparaat kleebise ning seda võib lisaraha maksmata kasutada piiramatult.
Paljundusmasina maksustamise umbmäärasust tunnistab ka kultuuriministeeriumi meedia- ja autoriõiguse osakonna levitalituse juhataja Kärt Nemvalts. Tema sõnul on veel raske öelda, kas maksustama hakatakse kõiki paljundusmasinaid ning milline saab olema maksumäär.
«Tuleva aasta eelarves on ette nähtud raha uuringuks, mis peaks näitama, kui suur osa paljundatavast materjalist käib autorikaitse alla ning kas ja kui palju paljundusi tehakse,» rääkis ta. «Sealt peaks selguma, kui suur osa masinatest tuleks maksustada ning millised peaks olema autoritasud.»
Selge on vaid see, et maksu määramise, kogumise ja selle tasumise üle hakkab arvet pidama ministeeriumi juurde loodav sihtasutus.