Eesti ettevõtjad on Reformierakonna paar nädalat tagasi avalikustatud leppe suhtes umbusklikud, sest see näeb ette kasumist 10 protsendi eraldamist riiklikku teadusfondi.

Küsitletud ettevõtjatest ei tervitanud Reformierakonna ettepanekut mitte keegi. Ettevõtjad pakuvad riikliku teadusfondi asemel välja riskikapitalifondi, kuhu riik võiks panna seemneks raha paarsada miljonit krooni.

Pakterminali juht, ühiskondliku leppe üks initsiaatoreid Aadu Luukas ütles eile, et Reformierakonna lepe pole sellisel kujul allakirjutamisküps. Tema sõnul pole loogiline, et erakapital toetab vaid valitud valdkondi, nagu bio- või infotehnoloogia. ?Enamiku ettevõtete jaoks pole see vastuvõetav,? ütles Luukas.

Tema sõnul on hea, kui investeeritakse tehnoloogiasse oma valdkonnas ja paljud seda juba teevadki.

Ettevõtja Rein Kilk ütles, et leppe tekst küll käidi välja, aga hiljem pole sellest midagi kuulda olnud. ?See on täiesti megaraha Eesti oludes,? kommenteeris ta kasumist 10% eraldamist teadusfondi.

Kilgi arvates oleks mõistlik luua äriühingu põhine riskikapitali fond. Riiklikku fondi tal usku pole. ?Minul on hirm ebaefektiivselt toimivate fondide suhtes,? lisas ta. ?Selles osas pole ühtegi vaimustunud hõiget kostnud.?

Kilgiga sarnase mõtte käis nädalavahetusel Tartu Ülikooli arengukonverentsil välja MicroLinki juht Allan Martinson. Tema pakkus välja, et riik võiks investeerida mõnisada miljonit krooni riskikapitalifondi, mis hakkab toetama alustavaid tehnoloogiaettevõtteid.

Elioni juht Valdo Kalm ütles eile, et telekomi- ja infotehnoloogiaettevõtete liidus on selline ettepanek arutusel olnud. ?Midagi võib juhtuda,? jäi Kalm napisõnaliseks. Tema sõnul on tegemist tõmbekapitali tekitamisega, arutelud sel teemal on poole peal.

Eesti Telekomi juht Jaan Männik pidas laiemalt ühiskondliku leppe taotlemist praegu põhjendamatuks. ?Selliseid ühiskondlikke kokkuleppeid tehakse siis, kui riik on kriisis,? ütles ta. Tema sõnul sündis lepe Iirimaal siis, kui riik oli väga raskes olukorras. ?Mina olen Eestis kümme aastat elanud ja ei näe, et kriis oleks,? lisas Männik. ?Minule on sellised lepped võrdlemisi tagasihoidliku väärtusega, mis segavad tavalist ühiskondlikku protsessi.? Riigi edasiaitamiseks piisab tema sõnul täiesti olemasolevatest poliitilistest kanalitest ja süsteemidest.

Reformierakonna üks ideolooge Jürgen Ligi ütles, et kokkuleppe tekst ongi veel toores. ?Vaielda tasub. Tulgu allkirjad või mitte,? märkis ta. ?Kui tuleb ?ei?, nutma ei hakka?. Ligi sõnul on näha, et problemaatiline on 10 protsendi eraldamine kasumist. Tema sõnul võeti bio- ja infotehnoloogia eelisarendamise mõte Eesti riigi arengukavast.

Ligi sõnul oli Reformierakonna lepe vastureaktsioon nn suurele leppele, mis ei vastanud ootustele. ?Selle leppega ei oska midagi teha. Kehitame õlgu,? kommenteeris ta Aadu Luukase ja president Arnold Rüütli eestvedamisel sündinud lepet. Ligi ütles, et lepe pidi toetama majanduslikku murrangut, sellest pidi saama pintsakule nööp. ?Nüüd on kaks pintsakut ühe nööbi küljes,? kirjeldas ta ühiskondlikku lepet. ?Selle iga lause on hale vari sellest, mis juba tehtud.?