EPL: Eestlased kolivad Rootsi ja elavad sotsiaaltoetustest

Rootslased kardavad ELi laienemise järel 2004. aasta mais sotsiaaltoetuste najal elada soovivate idaeurooplaste invasiooni Rootsi.

Rootsi pole küll Soome ja Saksamaa eeskujul vabale tööjõuliikumisele üleminekuperioodi kehtestanud, kuid seda nõuab nüüd probleemile hinnangu andnud riikliku uurimiskomisjoni esinaine Berit Rollén, kirjutab Eesti Päevaleht.

Teisipäevaõhtuses Rootsi televisiooni saatest ?Külmad faktid? väitis Rollén, et idaeurooplased ei tule Rootsi mitte tööle, vaid oma peresid Rootsi toetuste najal elatama. Rootsi kolides võtavad eestlased ja poolakad kaasa ka ?pool suguvõsa?, et siis Rootsi sotsiaaltoetuste süsteemist kasu lõigata.

Rollén esitab järgmise näite: Eesti meditsiiniõele pakutakse poole kohaga tööd Rootsis Umeås, brutopalgast 15 000 Rootsi krooni aga ei jätku terve pere ülalpidamiseks. Eestlanna mees ja kaks last hakkavad saama sotsiaaltoetusi, mis toob Rootsi riigile kaasa 120 000 Rootsi krooni kulusid aastas.

Mõne aja pärast soovivad Rootsi kolida ka eestlanna ema ja isa, samuti ämm ja äi, koos vanavanematele makstavate toetustega läheb eesti meditsiiniõde Rootsi riigile maksma 320 000 Rootsi krooni aastas.

Rootsi sotsiaalkindlustusameti esindaja Jan-Åke Brorssoni sõnul piisab 10?15 tunnist nädalas töötamisest, et tekiks õigus sotsiaaltoetusi saada. Potentsiaalsete idaeurooplastest sisserändajate näiteks toob ta poola pere, kus ehitajast isa hakkab Rootsis ainult 10 tundi nädalas töötama, et rohkem sotsiaaltoetusi saada.

Rolléni sõnul võivad tulevikus hakata aset leidma sotsiaaltoetuste t?arterreisid, kus majanduslikult kehval järjel idaeurooplastele hakatakse müüma sotsiaaltoetusturismi pakette Rootsi.