Traadita internet päästab ahistavast kontorist

Paigutasin ülikooliõpingute ajaks Tartusse oma korterisse samuti traadita interneti. Kõigepealt oli korteris tavaline ADSL-püsiühendus, mis laienes ainult ühele arvutile. Sülearvuti lisandumisel korterisse tekkis vajadus mõlemad arvutid korraga internetti ühendada, kuid ADSL seda ei võimaldanud. Muretsesin korterisse hinnaklassilt järgmise püsiühenduse paketi ja arvutilauale lisandus ruuter, mis jaotas interneti signaali kaheks. Aja möödudes tekkis korterisse veel üks sülearvuti, mis suurendas arvutiparki kolme arvutini ? tavaline traadiga ADSL-ühendus jäi siinkohal kasutuks. Esiteks oli elamispind suur ja võrgukaabli vedamine 150ruutmeetrisel pindalal aeganõudev töö. Teiseks on sülearvuti ikkagi mobiilne töövahend, millega peaks saama tööd teha nii teleka ees elutoas kui ka magamistoas voodis.

WiFi sisseseadmiseks polnud vaja teha rohkemat, kui osta Wireless Access Point ja ühendada see ruuteri ning sealt omakorda modemi külge. Valisin Hollandi tootja SMC 2,4gigahertsise Access Pointi, millel tööraadius on ligi 500 meetrit. Toote karbil märgitud ?kiire ja lihtne töökorda seadmine? võttis mul aega paar tööpäeva, kuid pärast seda on traadita võrk töötanud probleemideta. SMC-seadme kaudu võib traadita võrguga ühendada koguni 32 kasutajat.

Nagu WiFi puhul ikka, on ka koduses võrgus probleemiks andmeside turvalisus. Tuleb ju arvestada, et Access Pointi seade ehk tugijaam tekitab enda ümber traadita interneti võrgu 500 meetri ulatuses. Vaevalt et keegi tahaks pakkuda naabrile enda internetti tasuta ning parem on võrk krüpteerida. Viimast saab teha võrguseadme seadistuste menüüst ja järgmisel korral võrku logides on vaja sisestada kasutajanimi ja parool. Suur osa uuematest traadita võrgu vahejaamadest toetab nii 64- kui ka 128bitist nn WEP-krüpteerimist. 64bitine turvatase on samas juba aegunud ning tavaliselt seda toetava WLAN-kaardiga võrku ei pääsegi ? juhul kui pole märgitud teisiti.

Lõpuks tasub mainida, et interneti järgmine arengusuund on teadlaste sõnul traadita andmeside kogu atmo- ja stratosfääris. Siis saaks internetti kasutada ükskõik millal, leviala pärast muretsemata. Seal, kus inimene parajasti viibib, on ka internet, ja vastupidi. Reaalsuseks saaks traadita internet lennukis või internetiühendus kosmosereisidel. Siiski on taoline lahendus tavakodanikule veel mõistagi utoopiline, eksisteerides praegusel ajajärgul vaid visionääride ajusoppides.

- Tõnu Teeveer, MicroLink Metroo

Lokaalset WiFi võrku on vaja, et sülearvutitega töötajad saaksid kontori piires liikudes tööd teha ilma tülikate juhtmeteta. Pealegi kasvab sülearvutite kasutajate arv kiiresti. Mobiilsus teeb mugavaks töökohtade vahetamise, koosolekud, kohtumised, esitlused jms. Paljudes kontorites varustatakse võrgujuhtme asemel WiFi-kaardiga juba ka tavalised lauaarvutid. WiFi võimaldab vajadusel lubada oma võrgu kaudu hõlpsalt internetti firma külalisi, kelleks võiksid olla partnerid, kliendid jt. Selline ligipääs osutub võimalikuks siiski vaid firma määratud turvameetmeid rakendades.

Autor: Lauri Levo